Kuna aga IGCRi olukord halvenes, siis jäid tema alad nüüdsest UNRRA hoole alla. 1945. aastal hakkas Saksamaale ja Saksamaa poolt okupeeritud aladele jõudma massiliselt põgenikke. Hakati läbi viima ,,skriinimist" ehk sõelumiseks, mis oli protsess, mille käigus kontrolliti laagrisviibijate sobivust ning juriidilist alust saada laagrit valitsenud riigilt või põgenikeorganisatsioonilt nii materiaalset kui poliitilist abi. Skriinimised erinesid tsooniti ning USA tsoonis oli olukord Balti rahvaste jaoks karm. 1945. aasta aprillis korrigeeriti 30. oktoobril 1944 liitlaste peakorteris vastu võetud memorandumi nr 39, milles oli märgitud, et Eesti, Läti ja Leedu kodanike ei tohi vägivaldselt ,,koju" saata, st Nõukogude Liitu saata, sest USA ja Suurbritannia ei olnud tunnustanud Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Kui UNRRA peadirektori kohale sai Fiorello LaGuardia, kes oli Moskva-meelsete vaadetega
hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru), teeb looduses toimuvadmuutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. Näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 43. Looduslik tsonaalsus ehk vööndilisus, nähtuste või asjade paiknemine tsooniti, vöönditena, vöötmetena või vöödena. 44. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalset aspekti on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite
seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 55. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. 1 56. Looduslik tsonaalsus. e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümner Päikese.
Täpsete piiretega kooslusi eksisteerib väga vähe. Täpsena võib paista piir maismaa ja veekeskkonna vahel, kuid tegelikult see nii ei ole-osa organisme liigub üle selle kindlana paistva piiri. Samuti toimub pidev veetaseme muutumine. Kui me aga vaatleksime ökosüsteemi, siis saaksime lisaks vaadelda ka ainete migratsiooni ühe koosluse piiridest teise koosluse piiridesse Looduslik tsonaalsus e vööndilisus- nähtuste või asjade paiknemine tsooniti- vöötmetene, vöönditena või vöödena. Kõrgusvööndilisus vertikaalne tsonaalsus, kliima-, muldkatte- ja taimkattevööndite seaduspärane absoluutkõrgustest olenev vaheldumine mäestikes ja mägismaade nõlvul. Kõrgusvööndilisuse korrapärasust komplitseerivad nõlva ekspositsioon, kallakus ja lähtekivim. Kesk-Euroopas eristatakse järgmisi kõrgusvööndeid (näide Alpide kohta):
Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid (metsaservad, veekogude kaldad, põlluääred) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi ka geoökoloogilised barjäärid. Looduslik tsonaalsus e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese.