20. Mis on biosfäär ehk biogeosfäär? Biosfäär ehk biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid ja kus toimub orgaanilise aine süntees. 21. Miks on biosfäär Maa jaoks oluline? Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus orgaanilise aine tootmise võime. 22. Mis on maastikusfäär? Geograafiline ehk maastikusfäär kujuneb kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul ja on loodusgeograafia põhiline uurimisobjekt. 23. Mis on tsonaalsus? Tsonaalsuse all mõistame nähtust, kus looduslikud seaduspärasused ilmnevad maakera ümbritsevate vöönditena. 24. Miks tekib tsonaalsus? Tsonaalsus peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 25. Mis on vertikaalne tsonaalsus? Mägedes esineb ka vertikaalne tsonaalsus ehk kõrgusvööndilisus. 26. Mis on atsonaalsus? Atsonaalsus esineb siis kui looduslikud ja maastikulised seaduspärad ei allu tsonaalsusele
· Inimene võib mõjutada nii elutut kui ka elusat keskkonda. Abiootiline keskkond: · Füüsikalised ja keemilised tingimused mõjutavad keskkonda koos, organismid peavad kohanema ühtaegu nende kõigia. · Keskkonna muutusi uurides tuleb arvestada erinevate tingimuste koosmõju e. Sünergismi · Näiteks valguse, temperatuuri ja niiskuse koosmõju tingib maakera taimestiku horisontaalse ja vertikaalse tsonaalsuse. Valgus: · Valgus on kõigile elusorganismidele vajalik vähemalt kaudselt. · Rohelised taimed fotosünteesivad vaid kiirgusenergia toimel. · Taimed seovad kiirgusenergia abil CO2 ja H20, eraldub hapnik ja tekivad süsivesikud ehk suhkrud · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutunud orgaanilise aine keemiliseks energiaks · Fotosüntees on võimalik peaaegu kõikjal
III etapp. Oma originaalse brändi nime loomine ja tootmine IV etapp. Läbimurdvad innovatsioonid (nagu uued tooted, disain, turundus, arendus jne.) Lineaarsetest tooteahelatest kujunevad tootmisvõrgustikud. Suured ettevõtted on liikumas säilitamise ja tagasiinvesteerimise strateegiatest hajutamise strateegiate suunas. Põllumajandusgeograafia 26.Põllumajanduse horisontaalne ja vertikaalne tsonaalsus. Määravaks teguriks on kliimatingimused, mis määravad ära põllumajanduse tsonaalsuse. Horisontaalne tsonaalsus tingitud kliimavöötmetest. Vertikaalne tsonaalsus aga reljeefist ehk mäestikest ja kõrgusest (kõrgemal viljeletakse vastupidavaid ja vähenõudlikumaid taimesorte ja karjatatakse vähenõudlikumaid loomi) Kõige soodsamad tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vahemerelise kliimaga alad. Vahemerelise kliimaga aladel on võimalik viljeleda väga erinevaid
(LOENG 1) MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE: MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär; MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase OOKEANID: mandrite või vastavalt ookeanide tase GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE): geograafiliste maade tase -hõlmab reljeefi suurvormidel - mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse MAASTIKUVÖÖNDID-vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete reljeefi suurvormide kohal, mida iseloomustab hüdrotermiliste e. soojus- ja niiskustingimuste ühtsus, tänu millele bioloogilised maastikukomponendid ja mullad, samuti toimuvad eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (nt:murenemine, erosioon) on sarnaste tunnustega. MAASTIKUPROVINTSID-maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos,saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud
troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses. Tsonaalsed on ka geokeemilised iseärasused (H ioon - tundrale, taigale, segametsale ja niiskele troopikale; Ca ioon steppidele, kõrbetele; Na ioon kõrbetele; Si ja Al ioonid troopikale). Tsonaalsuse tingib: -Maa kuju, -Maa telje kallakus, -Päikesekiirguse erisugune jaotumus. Vertikaalne tsonaalsus temp. madaldumine absoluutse kõrguse suunas. Vertikaalne tsonaalsus on horisontaalsest individuaalsem. Peaaegu igal mägismaal on oma vertikaalse tsonaalsuse spekter.Atsonaalsus ehk mittevööndilisus, ntks kivimid maailmas paiknevad ebakorrapäraselt.