· Mis on kultuurilised kooslused ja kultuurkonnad? Kuidas nad kujunevad? · Mis on substraatkultuur ja milles avaldub tema mõju? · Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? · Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? · Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? · Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. · Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. · Mis on moderniseerumine ja kas see on paratamatu? · Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist?
Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine. Iga kultuur käib läbi vanuseastmed. 23. Esitage argumente Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria kaitseks või vastu. Vastuargumendid: a. Ta jagab maailma 7ks tsivilisatsiooniks. Kuid mille alusel? Ta on jätnud eraldi Jaapani, mis seisab eraldi Kaug- Ida tsivilisatsioonist, mille keskmes on Hiina. Kas siis Jaapan kuulub vaba maailma hulka, ehk siis talle ei saa omistada neid jooni, mis kaug- Ida tsivilisatsiooni poliitilisel skaalal võib iseloomustada. b
▪ Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. ▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on välismaailma ümberkujundamine ja ekspluateerimine Samuel Huntington (1927–2008) • Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria ◦ Tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal. ◦ Poliitilised protsessid tänapäeva maailmas on suuresti ära määratud konfliktsetest suhetest erinevate tsivilisatsioonide vahel. ◦ Tsivilisatsiooni määratlemisel on peamiseks lähtekohaks religioon ja maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Mis on mentaliteediajalugu?
eesmärkide iseloom; 3) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/saavutamise määr; 4) vajaduste ja eesmärkide rahuldamise/ saavutamise viisid Huntington ☼ mõista tänapäeva maailma, et seda mõista ☼ tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal, (peab jagama tsivilisatsioonideks (7)) ☼ õigeusu tsivilisatsioon – mööda Narvat morfoloogilise tsivilisatsiooniteooria nõrkused: ☼ minevik ei luba ennustada tulevikku: kui on olemas skeem, mis seletab ära mineviku, siis peaks see kehtima ka tuleviku kohta, mis ei ole aga loogiliselt võimalik ☼ morfoloogiline – ebaveenev ☼ minevik ei ole terviklikult hoomatav (=tajutav) ☼ kultuuri/tsivilisatsiooni piirid pole selged, mistõttu on nende eristamine, piiritlemine ja nimetamine reeglina tinglik (piiritlustöö – tinglik ja meelevaldne) 10.03 Mentaliteediajalugu ja rahvakultuuri ajalugu
ümberkujunemine" (1996, eesti keeles 1999, kordustrükk 2016). SAMUEL HUNTINGTON (1927 2008) " Tsivilisatsioon on kõrgeim inimeste kultuuriline grupeerumine ja kultuurilise identiteedi kõige laiem tasand, mis inimestel on, kui välja arvata see, mis eristab inimest teistest liikidest." "Tsivilisatsioonid on küll surelikud, ent väga pikaealised; nad arenevad, kohanduvad ja on kõige vastupidavamad inimühendused." Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria Tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal. Poliitilised protsessid tänapäeva maailmas on suuresti ära määratud konfliktsetest suhetest erinevate tsivilisatsioonide vahel. Tsivilisatsiooni määratlemisel on peamiseks lähtekohaks religioon ja maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Kultuuriajaloo varane instutsionaalne areng Vaatamata Burckhardti mõjule ja populaarsusele oli 19
annaabi.ee 
