(Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad. Nende jõukuse allikaks oli merekaubandus. Kuna Foiniikia asub kahe tsivilisatsioonipiirkonna vahel egiptus ja mesopotaamia- siis oli neil võimaldas luua palju kaubanduskontakte. Foiniiklaste esimesed sidemed seotud kaubavahetuega olid Kreeklastega (vahetati puitu, orje, klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses). Egiptusesse saatsid veini. Kaubanduse jm hiilgeajaks arvestatakse tavaliselt 1200-800 eKr. Moodustusid sellel ajal põhilised kaubandusega tegelejad selles piirkonnas. Kuna foiniiklased oli ümpris metsikud, oli neil tihti raskusi oma nn
pakkunud suurepärast toorainet laevaehituseks. Seetõttu oli Kaanan üks maailma vanimaid põlluharimispiirkondi ja sai vana-ajal tuntuks ka kõrgelt arenenud meresõidukunstiga. Naabermaad tundsid juba tsivilisatsiooni koidikul elulist huvi Kaanani toorainete vastu purpurriiet ja seedrit eksporditi nii Mesopotaamiasse kui ka Egiptusesse. Kaanani asend maa- ja mereteede ristumiskohas kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel tõi varakult kaasa tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid. Kaananist kujunes Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala ja nende vastastikuste mõjude ristumispiirkond. Sellisel taustal kujundasid Kaanani peamiselt semiidi sugu rahvad omanäolise kultuuri, mille mõju on mitmetes olulistes valdkondades tunda tänapäevani. Ühtlasi püüdsid nii Egiptus kui ka Mesopotaamia suurriigid seda piirkonda oma võimu alla saada
kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Kolmas seisus jagunes pärisorjadeks, poolvabadeks talupoegadeks ja vabadeks talupoegadeks. PILET 7 1.Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asus Vahemere idarannikul, suhteliselt kitsal ja mägisel kuid samas viljakal maaribal Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Maa- ja mereteede ristumiskohas maailma kahe vanima tsivilisatsioonipiirkonna (Egiptuse ja Mesopotaamia vahel) vahel võimaldas varakult luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Piisava vihma tõttu oli loodus põlluharimiseks soodus ja sellest kujunes üks varajasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Kuna seal kasvasid seedrid, hakati neist laevu ehitama ja foiniiklastest said osavad meresõitjad. Tähestik kujunes välja 1 000 eKr kiilkirjast ja Egiptuse hieroglüüfidest (koosnes 22 kaashääliku märgist, täishäälikud mõeldi juurde)
tigusid kasutati toorainena purpuri valmistamisel. Purpurriie oli Kaanani peamisi eksportkaupu. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab seal põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on läbi aegade pakkunud suurepärast laevaehitusmaterjali. Ka seedrit eksporditi. Tänu Kaanani asendile maa- ja mereteede ristumiskohas tekkisid kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel varakult ka tihedad kultuurikontaktid. Ühtlasi püüdis kumbki vägev naaber nii Egiptus kui ka Mesopotaamia piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus osutus seetõttu võimalikuks peamiselt vaid naabrite jõutasakaalu korral - siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud
annaabi.ee 
