Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annavad tunnistust sealse rahva religioonist. I aastatuhande algul pKr hakati ajama ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus ka põllundus. Andide ühiskonnakorralduse kohta ei teata midagi, sest nemad ei kasutanud traditsioonilist kirja. I aastatuhandel eksisteeris juba ka rannikupiirkondades mitu suurt ja tugevat riiki, kuid alles inkad ühendasid kogu sealse tsivilisatsiooniala oma võimu alla ja rajasid XV sajandil enneolematult ulatusliku suurriigi. Riik oli hierarhiliselt korraldatus absoluutne monarhia, kus kuningale omistati jumalikku päritolu. Kogu maa kuulus riigile ja templitele, lihtrahval lasus riiklik töökohustus. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas ehk köiele järjestikku tehtud sõlmedena. Talupojad pidid harima lisaks oma põldudele ka riigi ja templite maid, ehitama ja korrastama losse, templeid, teid ja niisutussüsteeme
kaovad piirid kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia)
mõjutades inimese tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid n Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) n Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel n Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike n Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus n Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina n Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem n Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia n Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus n Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile
Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid - sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim), põhinevad vallutustel ja andamikogumisel, sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike, võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes->kohalike asevalitsejate tähtsus, puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina, riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir. Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem, kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia, erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus, senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse, lojaalsusel,
annaabi.ee 
