- Si vis pacem para bellum Sõja mõtestamisest · Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); · Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; · Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte" Ja veel · Eesti Sõjamuuseum www.esm.ee · Imperial War Museum http://www.iwm.org.uk/
Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum. Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" Tehnika areng ja sõjandus | Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte"
omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega. 10 Läbimisaeg Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada tarneahela mingis faasis teatud logistilised toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. 1.5. Logistilise mõtlemise areng Logistika kui teadus ja äritegevuse instrument tsiviilvaldkonnas hakkas arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA-s. Termin "logistika" võeti äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele alles 1970-ndate aastate lõpul. Logistika arengu võib jaotada tinglikult erinevateks perioodideks: 1920 1950 Fragmentariseerimise periood Logistika ideed integreerivast tööriistast, mis aitab vähendada äritegevuses kulusid ja suunab materjalivoogusid, veel ei kasutatud. Samal ajal aga tunti juba osaliselt vajadust vähendada
juurida ei suudetud. Kindralkuberner- 19 saj seisusliku süsteemi piiramine ja keskvõimu suurenemine/tugevadmine kogu 19. sajandi vältel. Alates asehaldusajast kõrgeimaks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. (1 ühine kõikide balti provintside peale) Balti kindralkuberneri võimuulatus oli väga lai, allus otse ja vahetult keisrile. Samuti oli ta ka kõrgem sõjaväe juht rahu ajal balti provintsides, oli ka kõrgeim politsejuht, samuti tsiviilvaldkonnas oli ta köige körgem ülemus. Pidi ametisse kinnitama ka kõik kohalikud kõrgemad ametnikud. Eestimaa kubermangus aga kindralkuberner ei kinnitanud rüütelkondade poolt valitud ametnikke, teistes kubermangudes aga kinnitas ka need. Kubernerid ja kubermanguvalitsused- Kuberner- pidi teostama järelvalvet olulisemate asutuste üle. Ka kubermanguvalitsustes suur osa personalist oli aadliseisuses. Kõikides provintsides oli lisaks kubermanguvalitsusele rida riiklike keskasutusi, mis olid
annaabi.ee 
