Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud NATO NATO tegeleb ka rahuvalvega vastavalt 1991. a Rooma deklaratsiooniga. Rahuvalve operatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO struktuur Sõjaväelisstruktuur sõjaväeline organisatsioon, eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ on NATO sõjakomitee. Tsiviilstruktuur juhib peasekretär. NATO tsiviilstruktuur Kõrgeim võimuorgan on Põhja-Atlandi Nõukogu. Nõukogu käib koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute tasand (alalised esindajad), välisministrite tasand ja riigipeade tasand. NATO otsused Võetakse vastu KONSENSUSE alusel Otsustele eelneb diskussioon NATO saab meetmeid kasutusele võtta vaid siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus.
· PEAMISED KAITSEJÕUD: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud · LISAJÕUD: liikmesmaade muud relvajõud NATO · Tegeleb RAHUVALVEGA vastavalt 1991.a. Rooma deklaratsioonile · Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO RIIGID NATO STRUKTUUR · Jaguneb: SÕJAVÄELINE organisatsioon, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO Sõjakomitee · Jaguneb: TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR Anders Fogh Rasmussen TSIVIILSTRUKTUUR · Kõrgeim võimuorgan on PÕHJA- ATLANDI NÕUKOGU · Nõukogu käib koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute tasandil (alalised esindajad), välisministrite tasandil ja riigipeade tasandil NATO OTSUSED · KONSENSUSE alusel · Otsusele eelnevad diskussioonid · NATO saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus
Valuutafond (IMF). Maailmapanga gruppi kuulub UNESCO Fondid, programmid: UNICEF NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (regionaalne sõjalis-poliitiline organisatsioon) Asutatud 1949 Peasekretär Anders Fogh Rasmussen esindab, aga ei otsusta 28 riiki Eesti liitus 2004 Eesmärgid: · Kriiside ohjamine · Rahuvalve väljaspool liikmesriikide territooriumi · Rahastab teadusuuringuid ja kultuuripärandi kaitse programme Tsiviilstruktuur 1) Põhja-Atlandi Nõukogu kõrgeim võimuorgan Otsustamine käib konsensuse alusel ning lähtuvad ÜRO Nõukogu resolutsioonidest. Liikmesriik saadab kord nädalas suursaadiku Välisministrid saavad 2 korda aastas kokku Riigipead 2) Kaitse Planeerimise Komitee 3) Tuumaplaneerimise Grupp Militaarstruktuur 1) Sõjakomitee - kõrgem organ ning allub Nõukogule NATO 3 tegevuspiirkonda: 1. Euroopa ülemjuhatus 2. Atlandi ülemjuhatus 3. USA ja Kanada
sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus). Otsusele eelnevad diskussioonid. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945. Peakorter NEW YORGIS. Peasekretär Ban Ki-moon. Eesti ühines 1991.a.
Endise NSVL ümber on NATO liikmesriikidest moodustunud poolkuu efekt. Rootsi pole liitunud, kuna on neutraalne ja Soome, sest tal on Venemaaga head majanduslikud suhted ning ei soovi neid rikkuda (Venemaa ei poolda NATOt) Peaeesmärk: Poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. NB artikkel 5- põhimõte, et kõik ühe, üks kõigi eest (sõjaolukorras tullakse õhujõududega appi) NATO struktuur: sõjaväeline ja tsiviilstruktuur NATO peasekretär: Anders Fogh Rasmussen EUROOPA LIIT Euroopa Liidus on kokku 27 liikmesriiki: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Belgia, Luksemburg, Holland, Taani, Iirimaa, Suurbritannia, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi, Austria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Liituv riik: Horvaatia (allkirjastas liitumislepingu 9. dets. 2011 ning alates 2013. a. 1. juulist peaks Horvaatiast saama 28. ELi liikmesriik)
Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja USA. Hiljem liitusid järgmised riigid: Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania. Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola ühinesid Washingtoni lepinguga ametlikult 12. märtsil 1999, suurendades NATO liikmesriikide arvu üheksateistkümneni. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. 2009 .a. liitusid Albaania, Horvaatia. liikmete arv 28. NATO struktuurid Tsiviilstruktuur. Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan. See võib käia koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute ehk alaliste esindajate tasand, välisministrite tasand (kaks korda aastas), riigipeade tasand (mitteperioodiline). Kõik Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel. Kaitse Planeerimise Komitee tegeleb peamiselt kaitsealaste küsimustega ja omab kahte
Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja USA. Hiljem liitusid järgmised riigid: Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania. Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola ühinesid Washingtoni lepinguga ametlikult 12. märtsil 1999, suurendades NATO liikmesriikide arvu üheksateistkümneni. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. 2009 .a. liitusid Albaania, Horvaatia. liikmete arv 28. 42 NATO struktuurid Tsiviilstruktuur. Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan. See võib käia koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute ehk alaliste esindajate tasand, välisministrite tasand (kaks korda aastas), riigipeade tasand (mitteperioodiline). Kõik Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel. Kaitse Planeerimise Komitee tegeleb peamiselt kaitsealaste küsimustega ja omab kahte kohtumise
45 arenguga nõus Venemaa. Seetõttu pakkus NATO liitumise kergendamiseks ja Venemaa rahustamiseks välja vaheastme: Partnerlus rahu nimel (ingl Partnership for Peace). Sinna kuulub 28 riiki, nende seas ka Eesti. Selles dokumendis on fikseeritud need valdkonnad, kus on võimalik koostöö NATOga ja millega peavad need riigid arvestama, kes soovivad NATOga liituda. NATO struktuurid Tsiviilstruktuur. Põhja-Atlandi Nõukogu on NATO kõrgeim võimuorgan. See võib käia koos kolmel erineval tasandil: NATO juurde akrediteeritud suursaadikute ehk alaliste esindajate tasand, välisministrite tasand (kaks korda aastas), riigipeade tasand (mitteperioodiline). Kõik Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse põhimõttel. Kaitse Planeerimise Komitee tegeleb peamiselt kaitsealaste küsimustega ja omab kahte kohtumise tasandit: alalised esindajad (paar korda kuus), kaitseministrite tasand