Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Kui jätta võrdsuse alusel välja siis poleks enam eraõigus. Kui jätta välja isiklikke mittevaralisi suhteid, siis me ei saa eristada majanduse... Isiklikke mittevaralisi suhteid pole äri.. Tsiviilõiguse üldosa. Kui seda poleks, tuleks igas seaduses defineerida, mis on allikad, sisu. Mõistlik on need asjad seletada ühes seaduses. Normid, mis kehtivad kõikide tsiviilosa harudes. TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD §2 . Lõike ja punkti erinevus: lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Esimene lõige on üldreegel, järgmised on täpsustused. Viitamine: TsÜS § 11 lg 3 p 1/p-le 1 Tsiviilõiguse allikas on seadus ja tava Õiguseallikas-koht, kust leiame õigust. (PS , seadused, seadusest madalamal seisvad aktid, tava ja kohtupraktika. Miks on PS kõige tähtsam? PS väljendab rahva tahet kõige tähtsamalt, sest on vastu võetud rahvahääletusel.
(2) Valduse üleminek + kokkulepe. 34. . Millega tegeleb unitarism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on üks ja sama. 35. Millega tegelb dualism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on kaks erinevat asja. 36. . Mis on juriidiline kohustus? Õiguslik kohustus, tegevus, mida peab täitma õigustatud isiku huvides 37. . Mis on tsiviilõiguse üldosa? Normid, mis kehtivad kõikides tsiviilosa harudes. 38. Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks? Peaks igas seaduses defineerima, mis on allikad ja sisu. Mõistlikum on see teha ühes. 39. .Mis on retseptsioon? Rooma õiguse ülekandumine 40. .Mis on tsiviilõigus? Varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete reguleerimine poolte võrdsuse alusel. 41. Kui välja jätta poolte võrdsuse alusel? Siis ei oleks enam eraõigus. 42
Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ehk isikutele ja millega reguleeritakse isikute varalisi ja mitte varalisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tsiviilõiguse allikad PS mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes. Õigus elule, eluruumi, Tsiviilõiguse allikad on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused arvestades tsiviilõiguse süsteemi on 1) Tsiviilosa üldosa seadused ehk tsüs, millega sätestatakse olulisemad põhimõtted ja olulised instituudid N: isikud, esemed, tehingud, esindus ja tsiviilõiguste teostamine 2) Võlaõigusseadus võs, mis regulerib võlasuhete tekkimise aluseid lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi n: tasu avalik lubamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine 3) Asjaõigusseadus AÕS milles on sätestatud kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik
Olemuslikult vaja jälle jõuda siduva tähenduseni. Mitmetähenudslikkuse olukord on mõnevõrra lihtsam. Kui ebatäpsuse olukord ulatud olukordadeni, kus me ei tea üldse tema tähendusulatust. Mitmetähenduslikkuse juures teame ulatust, kuid me ei tea, milline neist ulatustest on meie jaoks vajalik, milline on see siduv normatiivne tähendus. Katse seadustada juriidiline voluntarism. Anda keele üle otsustamine ainult juristide kätte. Äriseadustik ja koos sellega tsiviilosa üldseadustiku muutmise seadus, mille toonane §2 sätestas olulised nõuded seaduse tõlgendamise jaoks. §1 seadis eeskohale keelelise tõlgendamise nõude. Seaduse muudatus sätestas, et seadusest arusaamiseks pole tähtis grammatiline kuju, vaid seaduse mõte. Kus kohalt jõuab aga mõte minuni, kui ma pole teksti lugenud? Kindlasti ebasobiv meetod, aga Riigikogu võttis vastu. President seda välja ei kuulutanud (viidates PS §3). Sõnal keel on samuti mitu tähendust.
annaabi.ee 
