Jalta, 1945 1. Kõigis vallutatud riikides tuleb taastada demokraatia. 2. Tunnustati NSVL vallutusi ja piire 3. NSVL pidi Jaapan ivastu sõda alustama Potsdam, 1945 1. Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel 2. Saksamaale määrati reparatsioonid 3. Saksamaa jaotati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL vahel. Sõjategevus 1944-1945 Berliini vallutamine NSVL poolt, 1945 · Tsiviilelanikega käituti metsikult · Hoolimata Punaarmee kaotustest vallutati Berliin · Hitler tegi enesetapu · 2.mai.1945 Berliin kapituleerus Saksamaa alistamine · NSVL väed sundisid Saksamaa 8.mail.1945 kapituleeruma. Jaapani purustamine · USA ja NSVL sõdisid Jaapani vastu. · Usa 2 tuumapommi sundisid Jaapai kaotust tunnistama · 2.septembril.1945 Jaapan kapituleerus ja II ms sai läbi. Sõja lõpp · Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume.
Etnosiid-poliitika, mis saavutatakse inimeste ümberasustamise, mõne piirkonna ümberrahvastamise, sunassimilatsiooni, võõrkeelse koolihariduse peale surumise, traditsioonilise elukeskkonna või elamiskõlbuliku looduskeskkonna hävitamise, traditsiooniliste elualade väljausremise, alkoholismi ja muude tsivilisatsiooni pahede levitamise ja teiste abinõudega. 10. Kuidas kohustavad rahvusvahelised kokkulepped käituma sõjavangidega? Haavatutega? Tsiviilelanikega? Võeti ära ohustavad ohustavad tegurid- noad ja püssid ning loodi turvatud keskkond. Vajadusel anti esmaabi. Hoiti kinni ainult teatud aeg, peale mida pidi sõjavangid vabastama. Haavatutele anti esmaabi turvatud keskkonnas. Tsiviilelanikud võimalusel evakueeriti ning hoiti ohutus keskkonnas. §3.3 Genotsiid 1. Mis on genotsiid? Millised teod on käsitletavad genotsiidina? Genotsiid on kõige rängem inimsusevastane kuritegu. Genotsiidina
vastu suunatud genotsiidiks IIMS algul o Genotsiid tahtlik tegevus, hävitada täielikult/osaliselt mingi etniline/rassiline/religioosne üksus *IGAPÄEVAELU Surm getodes oli igapäevane, kõiki haigeid lapsi ei suudetud päästa, sest neid oli väga palju, saadeti lslt surema Juutide deporteerimine toimus, sest nii oli neid kergem tappa ja seda taheti salajas hoida, et säilitada ,,häid" suhteid teiste tsiviilelanikega (viidi kõik ühte linna surema) ,,Juudid ahju" ,,surmabussidega" toodi juute Hadamari linna ja veidi hiljem oli näha korstnast tõusvat suitsu eemaletõukava haisuga Kasutusel mürk Zyklon B sest se tapab hästi ka inimesi ja kiiresti Suurim ohvrite arv oli Auschwits-Birkenau koonduslaagris (u 1100000) ,,surm töö läbi" vange sunniti väga rasketes tingimustes tegema
radikaalseid otsuseid - võimalus elavdada majandust riigi sekkumise läbi. II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURI VASTASSEIS PÄRAST II MAAILMASÕDA (KUNI 1950). LAAR II, LK.6-23 2.1. Poliitiline kaart. Teise maailmasõja tagajärjed Euroopas. 1. Olukord II maailmasõja järel (Laar lk.6, Fjodorov lk.35-38, 40, 44-47) Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas II MS kõik senised. Üldse mobiliseeriti 110 milj. inimest, kellest 27 milj. sai surma. Üldse hukkus (koos tsiviilelanikega) 50-55 milj. inimest. Kõige suuremad kaotused NSVL-l - 20 milj. ja Saksamaal - 13,6 milj. Et vältida edaspidi taoliste kataklüsmide võimalikkust, alustati juba sõja ajal rahvusvahelise koostöö viimisega uuele tasandile: 24. oktoober 1945 jõustus ÜRO põhikiri (välja töötatud aprill-juuni1 945 San Francisco konverentsil) - alla kirjutasid 51 riiki. asukoht NY 1948 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (Fj. lk.47)
Hilary Karu 71 D 11 EESTI AJALUGU Ligi 30 000 ebausaldusväärseiks peetud eestlast viidi Põhja-Venemaal asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri raske metsatöö ja nälja kätte ligi kolmandik mobiliseeritutest. + Toimus nn. Suvesõda hävituspataljonid klaarisid arveid metsavendade ja neid abistavate tsiviilelanikega. 28.august langeb Tallinn + 55 000 saksa sõjaväelast astus Tallinnasse neid võeti vastu kui vabastajaid Hilary Karu 72 D 11 EESTI AJALUGU EESTI 1941 1944 Saksa okupatsioon Eestit, Lätit ja Leedut võeti kui osa NSV Liidust Ostlandi riigikomissariaat + Alfred Rosenberg
läänesaartel küll sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud üle 25 000 mehe. Juuli keskel õnnestus suurtel Punaarmee üksustel vastupanuliikumise toel kiiresti edasi tunginud Saksa vägede eelsalgad Kesk-Eestis pooleks kuuks peatada. See andis Nõukogude okupatsioonireziimile aega viia Põhja-Eestis läbi sundmobilisatsioon ning õiendada hävituspataljonide abiga arveid metsavendade ja neid toetavate tsiviilelanikega. Ka jõuti purustada suur osa tootmishoonetest ja infrastruktuurist, vedada välja paljude vabrikute sisseseade, evakueerida Venemaale enamik transpordivahenditest (laevad, raudteeveeremid, autod), aga samuti ka suur hulk kultuuriväärtusi. Mobilisatsiooniga õnnestus okupantidel koguda kokku ja saata Venemaale üle 30 000 mehe. Rinde asemele saadeti koos mitmete teiste rahvastega ebausaldusväärseiks peetud eestlased Põhja-Venemaal
Läänearmee staapidest töötasid suur hulk saksa ohvitsere, tegelikult tegutses Bermondt tugevas koostöös von der Goltziga. Läänearmee sai oma varustuse Saksamaalt ja vabatahtlikele maksis palka Saksa valitsus. Sept kui valmistati Petrogradi operatsiooniks, andis loodearmee Bermondtile käsu tulla Narva alla ja ühineda koos Petrogradi alla, aga Bermondt keeldus sellest. Bermondti armeed iseloomustas keskaegne käitumine - sõda toidab ennast ise. Ei jäänud tulemata kokkupõrked Läti tsiviilelanikega. Läti väejuhatus oli sunnitud poole armeest suunama Bermondti väe vastu. Bermondt nõudis ultimatiivselt, et Ulmanise valitsus lubaks tulla tema väel tulla Riiga, et kasutada Riia raudteed. Kuna Ulmanis ära ütles, siis 8. oktoobril saatis Bermondt oma alluvuses oleva Rauddiviisi vägivaldselt oma tahtmist saavutama ja saavutaski õhtus oma tahtmise. Ulmanise valitsus tõmbus Võnnu linna. Sellises olukorras pöördus Ulmanise valitsus kõikide naabrite poole:
annaabi.ee 
