USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja (casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme, mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus, puutuvalt kohtutäituri tegevuse korraldamisega
summa sacramentum nõue- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18.peatükk sätestab küll Menetluskulud, aga nende hulgas ei ole eelpool mainitud summat. Tänapäeval võiks 34 H. Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 lk.23-25 12 summa sacramentum-it samastada parimal juhul riigilõivuga, mille peab avalduse esitaja tasuma toimingute tegemiseks ette, vastavalt Tsiviikohtumenetluse seadustiku §147-le. Riigilõiv tagastakse omanikule vastavalt sama seadustiku §150-le. Summa sacramentum- ile sarnaneb tänapäeval ka tagatis (TsKS 19.peatükk), sarnaselt legisaktsiooilisele protsessile on tagatise andmise kohustus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kui legisaktsioonilses protsessis tuli lausuda kindlaid vormeleid, siis tänapäeval sellist nõuet enam ei eksisteeri. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on küll ära märgitud kasutatav kohtu töökeel, mille sätestab 5
juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute (arbitraažide) tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õigusaktiks on tsiviikohtumenetluse seadustik. Riiklikku õigusemõistmist reguleeriva haruna kuulub ta avaliku õiguse valdkonda → kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. Perekonnaõigusnormid reguleerivad ka abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod. Reguleerimisobjekti
juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute (arbitraazide) tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õigusaktiks on tsiviikohtumenetluse seadustik. Riiklikku õigusemõistmist reguleeriva haruna kuulub ta avaliku õiguse valdkonda kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. Perekonnaõigusnormid reguleerivad ka abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod. Reguleerimisobjekti
annaabi.ee 
