§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
lihtrahva seas, nii nagu jeesus seda teinud oli. Olid tuntud oma lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu. Dominiiklaste ordu: nende peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Et oma jutlusi mõjuvamaks teha panid sad suurt rõhku haridusele. Sarnasus: dom ja frants- kerjusmungad leviatsid usku ise rahva seas , asusid asulates. Erinevus: kerjusmungaordud ( dom ja frants). Ja traditsioonilised ordud ( tsitsertslased) , dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3. Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus? Pühakutes nähti surelike kaitsjat ja eestkostjat nii maises elus kui ka pärast surma, mil võis loota et nad aitavad pääseda taevariiki. Otsiti reliikviaid ja korraldati plaverännakuid. Reliikviaid arvati kandat jumalikku väge. 4. Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Kes oli ketser?
Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. Erinevalt ilmaelust eemale tõmbuda püüdvatest tsistertslastest, tegutsesid nn kerjusmungaordud peamiselt just linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeh Francisus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli
mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine) , paastumine, tsölibaat, mõtisklev ja mediteeriv eluviis. Riietust: Bruno kasutas jämedakoelist riiet, mida kandsid tollased talupojadki. Tänapäeval valge rüü, valge nahkvööga. Majandus: Kuni hiliskeskajani tegid kartuuslased ise tööd äraeltamiseks tegeleti põllu- ja metsamajandusega, mõnikord ka mäekaevandusega. Hiliskeskajast toetuti ilmikvendade ja sageli palgatöölistele. Tsitsertslased - Kõrgkeskaegse ,,munkluse kriisi" tagajärel mõningate benediktlaste seas vallandanud reaktsioonidest lõi pisike grupp benediktlasi varasemast ordust lahti ja rajasid 1098. aastal Citeaux'i kloostri. Eesmärgiks oli järgida täpselt Bendictuse algseid eeskirju. Kuna ordu pooldas ranget askeetliku eluviisi, siis ei levinud see väga lihtsasti alguses. Kuid pärast seda kui silmapaistev rüütlisuguvõsa esindaja Fontains Bernard liitus orduga 1113. aastal, siis hakkas pihta selle laienemine
Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Kui 13. sajandil suudeti ristisõdade lainel kirikustruktuurid üles ehitada ja rahvas ristida siis järgneva sajandi poliitiline ebastabiilsus andis saavutustele tagasilöögi. 15.nda sajandi reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale, nimelt rõhutati emakeelse jutluse tähtsust ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. Ordud, kloostrid-koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitsertslased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu, osalesid nad just aktiivselt Liivima misjoneerimisel. Kloostrite ümber laiusid põllud, heinamaad ja kalatiigid, sest mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades:
annaabi.ee 
