kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! (Pisuke, 2004) Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. TSITEERIMINE Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei tohiks tsitaat olla pikem kui üks lõik). Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada TSITEERIMINE Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni
allikat. • Kui eri allikate vahel on erinevusi, siis toob eetiline ajakirjanik nende eriarvamused uudises ära. • Eetiline ajakirjanik ei usu mingit fakti lihtsalt sellepärast, et see on kooskõlas tema seniste teadmistega, arvamustega, terve mõistusega jne. Ta kontrollib üle. • Eriti hoolega kontrollib eetiline ajakirjanik lekitatud infot. • Eetiline ajakirjanik püüab hankida võimalikult palju tsiteeritavat teavet. • Kui ta on leppinud allika antud infokasutuse piirangutega, siis ta peab oma lubadust. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult kui infopiirangud lubavad. • Eetiline ajakirjanik jääb vaadeldes külmaks pealtvaatajaks ega lase ennast kaasa tõmmata. • Eetiline ajakirjanik ei pane halvasti nähtud sündmust või poolkuuldud juttu kirja juhuslike allikate abil, ega esita seda oma vaatluste tulemusena. Toimetajatöö
• Teave teadmiseks ehk neljasilmateave. Info on reporterile teadmiseks. Kasutada infot, et hankida lisainfot või teist allikat. Info on ainult reporterile teadmiseks. Reporter võib keelduda sellistest infost; ajakirjanik võib hakata kauplema tingimusi allikaga; ajakirjanik võib võtta info vastu, et vigu vältida. Kokkuvõttes on info hankimiseks ja kasutamiseks neli reeglit: • Peab hankima võimalikult avalikku, tsiteeritavat infot. • Allikas peab ise info kasutamise piirid välja pakkuma ja seda enne vastava info andmist. Peale rääkimist kuulub see info ajakirjanikule. Eriti kehtib see avalike elu tegelaste suhtes. Kaitsetute ja tavaliste inimeste puhul tuleks kontrollida, kas nad saavad aru tingimustest. • Kui ajakirjanik lepib allika piirangutega, siis peab ka lubadust pidama. Infopiirangud on praktilised eetikareeglid. Ajakirjanik võib nii usalduse kaotada.
refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada. Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.'' ((nimi) Säljö (a) 2003: (lk)263-264) Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakakse väljajätukoht
annaabi.ee 
