Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskopiks saanud Johannes Blankenfeld. Kuid sisepoliitilised pinged nurjasid ka selle pühamehe kavatsused. Kloostrid. Ametliku kiriku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste mungaordude kloostreid. Kloostrielu tähendas algselt vaikset jumalateenimist, eemal kõigest segavast. Sellisesse isoleeritusse jäi ainult vanim Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal "jutlustajateks vendadeks"
Tartus,Haapsalus ja Tallinnas juba 13.sajandi keskpaigast alates.Enamasti jagasid toomkoolid õpetust tulevastele toomhärradele.Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides.On teada üksikuid eestlastest üliõpilasi,kui varaline seis lubas,siis katolikusüsteem nende võimalusi ei välistanud.Teadaolevalt eestlastest oli silmapaistvam Rostociks õppinud Johann Pulck.Kloostrikoolidest on täpsemaid teadeid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna tsisternlaste omadest.15.sajandi keskel oli klosstriülemaks eestlane Henricus Carvel.Olid ka veel linnakoolid,esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.aastal.Järgnevalt asutati linnakoole Narvas,Uus-Pärnus,Paides,Tartus,Rakveres. 1525.aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga.Peaaegu kogu tsitaaz hävitati Lübecki rae poolt kui luterlik jõledus,sellepärast pole
Kristlikul rüütliseisusel oli täita suur ülesanne: vaeste-pauperes kaitsmine ja rahu-pax hoidmine. „Jumala asja eesti võidelda“ jutustasid Odo ja tema järeltulijad rüütlitele. Odo nimetas õpetuse, mis viis ülemaailmse tülini paavsti ja kiriku, kiriku ja riig vahel. Iga rünne tehingu vastu oli ürgpatt, sest karistusvormelid ähvardasid põrguga.10.saj vapustuse tagajär oli ebakindlus, ilmnesid kahtlused õiguse ja jumala väe püsivusele. Tsisternlaste uus ideaal oli vaesus. Elama pidi üksnes oma kätetööst. Palvet aja tööta! Ähenõudlik elu, pidev töö, tegid kloostrid peagi rikkaks. 7.Treuga Dei Seesama Lõuna-Prantsusmaa osa, kus tekkis Cluny, tõi Euroopa õigusesse veel ühe uuenduse – jumalarahud.Jumalarahud mõtlesid välja ja arendasid välja piiskopid.Languedoc oli väike maailm, kus sündis uus Euroopa. Kristlased ja juudid elasid kõrvuti ja tundsid samal ajal huvi islami kultuuri vastu. Esimesed
minema. Kristlikul rüütliseisusel oli täita suur ülesanne: vaeste-pauperes kaitsmine ja rahu- pax hoidmine. „Jumala asja eesti võidelda“ jutustasid Odo ja tema järeltulijad rüütlitele. Odo nimetas õpetuse, mis viis ülemaailmse tülini paavsti ja kiriku, kiriku ja riig vahel. Iga rünne tehingu vastu oli ürgpatt, sest karistusvormelid ähvardasid põrguga.10.saj vapustuse tagajär oli ebakindlus, ilmnesid kahtlused õiguse ja jumala väe püsivusele. Tsisternlaste uus ideaal oli vaesus. Elama pidi üksnes oma kätetööst. Palvet aja tööta! Ähenõudlik elu, pidev töö, tegid kloostrid peagi rikkaks. 7.Treuga Dei Seesama Lõuna-Prantsusmaa osa, kus tekkis Cluny, tõi Euroopa õigusesse veel ühe uuenduse – jumalarahud.Jumalarahud mõtlesid välja ja arendasid välja piiskopid.Languedoc oli väike maailm, kus sündis uus Euroopa. Kristlased ja juudid elasid kõrvuti ja tundsid samal ajal huvi islami kultuuri vastu
annaabi.ee 
