· Silmade ülepingest tekkivad - laulihaste krambid , silmade ärritusnähud , silmade kuivamine · Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine . · Endrokriinsüsteemi kahjustus isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi häirumine . · Südame veresoonkonna kahjustus · Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades · Silmade kahjustus , rõhumine , kipitustunne silmades , nägemisteravuse langus · Lokaalne veresoonte ja närvide kahjustus 9 MIKROKLIIMA · Õhutemperatuur · Õhuniiskus · Õhurõhk · Õhu liikumiskiirus
Põhjused: välisärritajad (müra, t), somaatilised (med), füsioloogilised (ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid. Insomnia tüüpilised eelneb teistele psühhiaatrilistele sümptomitele ning vb olla sõltumatu riskifaktor depressiooni tekkele. Unetus seotud hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje aktiivsuse tõusuga (adrenokortikotroopse hormooni ja kortisooli tõus). Tsirkadiaanse rütmiga seotud unehäired 1. Ajavööndivahetus – melatoniini võtmine enne soovitud uneaega 2. Öötöö-muutuva ajagraafikuga töö 3. Hilinenud une sündroom (DSPS)- raskused magamajäämisega enne kl 2-4 öösel, puhkepäevadel on eelistatud tõusmisaeg pärast kl 10 hommikul; probleem tööpäevadel, väsimus-kurnatus, kui tuleb vara tõusta 4. Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm (pidevalt muutuva öise une saabumisega või täielikult
on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit) 15 16 Uni Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Tsirkadiaanne tsükkel Seotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Ajutised tsirkadiaanse tsükli häred- lennuväsimus, vahetustega töö. Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Une ajumehhanism • Komplitseeritud süsteem, puudub kindle keskus.
Teadvuse erilised (muudetud) seisundid Hüpnoos Meditatsioon Uimlemine alkoholi- või narkojoobes 2. Rütmid inimese ja tema aju aktiivsuses Ööpäevarütmid (tsirkadiaansed rütmid) on veidi üle 24 tunnised bioloogilise aktiivsuse rütmid. Niinimetatud bioloogilise kella puhul on leitud põhjust seostada ööpäevarütmiga enam kui 100 füsioloogilist parameetrit. Ajavööndi muutmisel kulub tsirkadiaanse rütmi resünkronisatsiooniks 1 ööpäev 1- tunnise muutuse jaoks. Tsirkadiaanse perioodika ostsillaatorid asuvad hüpotalamuse suprahiasmilistes (nägemisristmiku pealsetes) tuumades. Informatsioon ööpäevarütmi säilitamiseks tuleb valge ja pimeda aja vaheldumisest nägemise kaudu. Seda tagavad võrkkestalt hüpotalamuse ülalnimetatud tuumadesse suunduvad retinohüpotalaamilised aksonite kimbud. Aju elektrilise aktiivsuse rütmid Aju elektrilise aktiivsuse uurimisele panid aluse Hans Bergeri tööd ajavahemikus 1929 1938
annaabi.ee 
