Cu Al Ni Al Joonis 8 Joonis 9 13 Selgita, mille põhjal Sa otsustasid, milline element on keemilises vooluallikas anoodiks ning milline katoodiks. ............................................................................................................ ...... 33. Vaata joonist 10, kus on kujutatud vask-tsinkelement ja vasta järgmistele küsimustele. a) Märgi joonisel olevatesse kastidesse A katood (K) ja anood (A) õigete laengu märkidega. Cu Zn Na+ NO 3 - b) Näita joonisel noolega elektronide
· Head vooluallikat iseloomustab: o Suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) o Elektromootorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel o Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) o Hea säilivus o Kui tegemist on akudega siis on olulised veel: Maksimaaline laadimid- ja tühjendamiskordade arv Väike isetühjenemine · Erinevad vooluallikad: o Mangaan-tsinkelement o Leeliselement o Liitiumelement o Pliiaku o Liitium-ioonakud o Nikkel-kaadmiumaku o Nikkel-metallhüdriidaku o Kütuseelemendid · Elektrolüüs on: o redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis o elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! o elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele
gaga. Seda seost kasutatakse n¨aiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Vooluallikate asendatavuse ja u¨hilduvuse huvides on hea, kui sama kujuga patareide ja akude nullvoolupotentsiaalid on l¨ahedased (t¨uu¨piliselt 1,5 V v~oi selle kordne). YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 17 Mangaan-tsinkelement ("odav" taskulambipatarei) C Zn 0000000000 1111111111 1111111111 0000000000 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 Anoodil (--): 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0 II Zn - Zn2+ + 2 e- 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111
Mööduvat karedust määratakse CO3 2- ja HCO 3- ioonide summaarse sisalduse põhjal ja arvutatakse ümber tahkes olekus mitteeksisteeriva Ca(HCO3)2 sisalduseks. 29) Galvaanielement seade, milles redokreaktsiooni tulemusena tekib elektrivool.. Esimese ehitas 1799a. füüsik Volta- Voolu suund vastupidine elektronide suunale. Elektrivoolu saab nii kaua kui tsink läheb lahusesse. Volta galvaanielement on pöördumatu, lõpuni minev reaktsioon(joonis). Danielli- Jakobi ehk vask-tsinkelement- Protsess on pööratav. Pööramiseks liidetakse Cu e`välisvooluallika positiivse poolusega ja Zn e`negatiivse polusega ja lastakse vool läbi. Poleerimine- Poleeritav detail on anoodiks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galvaanilisel katmisel. Terase poleerimise pinge 40-60 V. Tihedus 400-600 A/m2 ja elektrolüüdiks HClO4 lahus.
Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Mangaan-tsinkelement (,,odav" taskulambipatarei) Leeliselement (,,alkaline" patarei) Konstruktsioon analoogne mangaantsinkelemendiga, ka oksüdeerija (MnO2) ja redutseerija (Zn) on samad. Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH: Anoodil: Zn + 2OH . ZnO + H2O + 2e Katoodil: 2MnO2 + H2O + 2e . Mn2O3 + 2OH Klemmipinge samuti umbes 1,5 V. Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära), pikem säilivusaeg (leelis ei
annaabi.ee 
