Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust.
allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919 Austria tunnustas Tshehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust, loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile, armee suuruseks tohtis olla 30000 meest, üldine sõjaväekohustus kaotati. Keelati Austria ühinemine Saksamaaga. 11. Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920 Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania), armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväekohustus tühistati, kohustus maksta reparatsioonimakse. 12. I maailmasõja tagajärjed Hukkus u 10 mln inimest, haavata sai 20, kellest 3,5 mln jäi vigaseks. Varisesid kokku A-U, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele tekkis hulgi väiksemaid ja uusi rahvusriike. Algas USA võimu esiletõus maailmas. Probleeme ei suudetud lahendada,
väljakuulutamise kuupäev. · Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: Marjanne Priidik 12.c klass · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi (Alsace) ja Lotringi (Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. · Ühtekokku kaotas Saksamaa kaheksandiku oma pindalast ning kaheteistkümnendiku elanikkonnast. Poolale loovutatud nn "Poola koridor" eraldas muust Saksamaast IdaPreisimaa. 53,4% Saksamaast eraldatud alade elanikest olid sakslased. · Danzig (Gdansk) kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Küll pidi ta jääma Poola tollitsooni. · Saksamaalt võeti ära tema kolooniad, mis anti Rahvasteliidu
4) Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 5) Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 6) Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. Trianoni rahuleping (1920) Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt pidi Ungari tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km2, pärast sõda aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj. Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse. Compiegne’i vaherahu Sõlmiti 11. novembril 1918.a (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB
annaabi.ee 
