ja kuumadele mootoridetailidele tagi. · Kauaaegsel säilitamisel ei tohi bensiini omadused (ka fraktsioonikoostis) muutuda. · Olema küllaldase eripõlemissoojusega. · Ei tohi sisaldada vett ega mehhaanilisi lisandeid Kütused: diiselküte Diislikütuse tsetaaniarv määratakse seadmega, mille põhiagregaadiks on eelpõlemiskambriga ja muudetava surveastmega ühesilindriline diiselmootor silindrimahuga 652 cm³. Etalonkütuseks kasutatakse tsetaani CH3(CH2)14CH3, isesüttivusega 100 ühikut) ja metüülnaftaleeni (C10H7CH3, isesüttivus 0 ühikut) segu. Diislikütuse tsetaaniarv võrdub tsetaani sisaldusega protsentides etalonkütuses, millel on uuritava diislikütusega ekvivalentne isesüttivus. Suvise diislikütuse tsetaaniarv peaks olema 40...45 ja talvise 45...50. Kütused: diiselküte Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitmete nafta
võimaldab paremat CO2 põlemist), välditakse väävlireostust, kuna biodiislis pole praktiliselt üldse väävlit. Süsivesinike hulk kütuses jääb samaks võrreldes tavalise diisliga või väheneb pisut. Biodiisli omadused on väga sarnased koventsionaalse diisliga. Emissiooninäitajad on aga võrreldes konventsionaalse diisliga keskkonnasõbralikumad. · viskoossus 20 oC juures 7,5 · kütteväärtus 33,3 kJ/l · tsetaani indeks 49 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine Biodiislit saab valmistada värsketest või kasutatud taimeõlidest ja loomsetest rasvadest. Et toota taimeõlidest keemilisi ühendeid estreid -, siis tuleb need keemiliste reaktsioonide abil panna reageerima alkoholiga (enamasti kasutatakse metanooli). Glütserool (mida kasutatakse farmatseutilistel ja kosmeetilistel eesmärkidel), on biodiisli tootmise kõrvalprodukt. 2.2. Millest saaks biodiislit toota
Kütuse isesüttimistemperatuuri iseloomustatakse tsentaanarvuga. TSETAANARV. See on tinglik arv, mis iseloomustab vedelkütuse isesüttimis temperatuuri. Praktikas saadakse see arv järgmiselt: Süsivesiniku tsetaanarv C16H34 - see on väga madala isesüttimis temperatuuriga ja tema näitaja võetakse võrtseks 100 – ga. Alfametüünnaftaliin C 10H7CH3 – tema isesüttimis temperatuur on väga kõrge ja tema isesüttimis temperaruuri näitajaks on võetud 0 Tsetaanarvuks nimetatakse tsetaani mahulist protsenti mahus alfametüülnafta - liinga, mille juures segu on sama isesüttimistemperatuuriga, kui vaatlusall oleval kütusel. Praktikas määratakse tsetaanarv laboratoorsel teel. ( regulleeritava surveastmega) tsetaanarv alla 40 – halb kütus, süttib kõrgel temperatuuril tsetaanarv 40 – 50 – head kütused tsetaanarv üle 50 – vägahead kütused tsetaanarv 28 – 32 – raskedkütused nende isesüttimis näitajad on
Sellepärast on areenide sisaldus diislikütuses ebasoovitav. Süttimisviivituse pikkuse ja isesüttimistemperatuuri iseloomustamiseks kasutatakse tsetaaniarvu. Selle määramiseks võrreldakse katsemootoris kütust etalonvedelikuga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist : · normaaltsetaan (C16H34) - tsetaaniarv 100, isesüttimistemperatuur madal · a - metüülnaftaliin(C10H7CH3) - tsetaaniarv 0, isesüttimistemperatuur kõrge Kütuse tsetaaniarvuks nimetatakse tsetaani protsentuaalset sisaldust etalonvedelikus, mille isesüttimistemperatuur on võrdne katsetatava kütuse omaga. Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt. Kui tsetaaniarv on madal, lisatakse diislikütusele selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid,
Sellepärast on areenide sisaldus diislikütuses ebasoovitav. Süttimisviivituse pikkuse ja isesüttimistemperatuuri iseloomustamiseks kasutatakse tsetaaniarvu. Selle määramiseks võrreldakse katsemootoris kütust etalonvedelikuga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist : · normaaltsetaan (C16H34) - tsetaaniarv 100, isesüttimistemperatuur madal · a - metüülnaftaliin(C10H7CH3) - tsetaaniarv 0, isesüttimistemperatuur kõrge Kütuse tsetaaniarvuks nimetatakse tsetaani protsentuaalset sisaldust etalonvedelikus, mille isesüttimistemperatuur on võrdne katsetatava kütuse omaga. Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt. Kui tsetaaniarv on madal, lisatakse diislikütusele selle tõstmiseks mõningaid manuseid (näiteks isopropüülnitraat). On olemas ka komplekslisandid,