(Henrik Visnapuu.) troop kõnekujund; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad troobid on epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, sünekdohh, hüperbool, personifikatsioon, sümbol, allegooria, paradoks, retooriline küsimus. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada. Tsesuuri kasutatakse näiteks heksameetris ja aleksandriinis. Näiteks: Milline saatus mis juhus // mis ammune igatsus kauge. + + + // + + + (Juhan Sütiste.) täisriim vt riim. vabavärss värsisüsteem, mis ei allu kindlatele rühmituspõhimõtetele. Vabavärsilisel luulel puudub tavaliselt reeglipärane värss, see ei jagune stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Näiteks:
situatsioonist. 16. Kes olid aoidid ja rapsoodid? Aoid oli laulik kui laulude looja, rapsood oli laulude ettekandja 17. Mis on antiikse eepika värsimõõt, kuidas on see üles ehitatud? Heksameeter, milles kuus jalga. Need võisid olla daktülid (üks rõhuline/pikk silp, seejärel kaks rõhuta) või selle asemel ka spondeused (kaks rõhulist/pikka silpi). Viimases, kuuendas jalas oli alati kaks silpi. Üks või kaks värsisisest pausi (tsesuuri). 18. Mis oli ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ühiskondlik-kultuuriline roll Kreekas? Need rääkisid minevikust ja konservatiivsetest väärtustest. Need oli Kreeka koolihariduse aluseks, käsikirju levitati palju, seetõttu on neist ka omajagu keskaegseid ümberkirjutusi (tänapäeval põhiline allikas) ja isegi säilinud papüürüsefragmente (neid lihtsalt oli nii palju, et midagi pidi meieni ka jõudma).
Eeltsensuur keelati kõige varem Inglismaal 1694. aastal, mujal Euroopas hakkas see kaduma pärast 1848. aastat. Eesti Vabariigis 1920. aasta põhiseaduse järgi tsensuuri ei olnud. Nõukogude Eestis kehtis tsensuur kuni 1. oktoobrini 1990. aastal. tsesuur paus värsi keskel (//), mis jaotab pika värsi kaheks. Väike tsesuur eraldab värsis ühe sõna teisest; suur tsesuur jagab värsi kaheks ning kordub tavaliselt kogu luuletuse ulatuses. Tsesuur ei tohi sõnu pooleks jagada. Tsesuuri kasutatakse näiteks heksameetris ja aleksandriinis. Näiteks: Milline saatus mis juhus // mis ammune igatsus kauge. + + + // + + + (Juhan Sütiste.) tsitaat mingist tekstist pärit sõnasõnaline väljavõte. Tsitaadi algust ja lõppu tähistatakse jutumärkidega. Tsitaadist välja jäetud sõnu märgitakse mõttepunktidega ja lauseid mõttekriipsudega, mis pannakse nurksulgudesse.
eelviimases värsijalas on langus kahesilbiline. Daktülite ning spondeuste kirju vaheldus (heksameetris võis esineda üle 16 rütmilise skeemi) annab antiiksele heksameetrile suure paindlikkuse ja rütmi mitmekesisuse. Asi oli mõeldud valjusti lugemiseks; seega rütm pidi lainetama ja liikumist lainetusega edasi andma. Oluliseks elemendiks heksameetri rütmis on tsesuur, lühike paus hingetõmbeks värsi keskel kolmandas värsijalas. Esineda võib ka kaks tsesuuri, mis asusid vastavalt teises ja neljandas värsijalas. Tsesuuride oskuslik paigutamine annab luuletajale ka võimaluse esile tõsta rütmi ning mõttevarjundeid. "Ilias" koosneb" ~15700 heksameetrilisest värsist, algab in medias res (keskelt peale ja muudkui edasi; pikka eelmängu ei ole) ja kirjeldab 50-päevast episoodi Trooja sõja 10. aastast, nn. Achilleuse viha, mis lahingutegevuse ajutiselt peatas. Teosesse on koondatud hulk
annaabi.ee 
