mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e. alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tingitud e. endokriinsed või ajuhaigustest ja traumadest tingitud e. tserebraalsed. Vahel on need vormid omavahel kombineerunult. Ligikaudu 50% esineb pärilikku ja konstitutsionaalset eelsoodumust. Kaasaaitavaks faktoriks on vähene liikumine. Mõnikord on põhjuseks kilpnäärme vaegtalitlus. Enamikel juhtudel on süüdi vale toitumine. (nn kiirtoidu tarbimine). Sööme iga päev rasvaineid e lipiide, mis on vajalikud organismi eri talitluste täitmiseks. Ülemäärased rasvained transporditakse rasvaladestistesse, st naha alla, kõhule, reitele, rindadesse
· Esita materjal tavalisest aeglasemas tempos. · Räägi madalama häälega, sest eakad inimesed kuulevad madalamaid hääletoone kõrgetest helidest paremini. · Võimalda rohkem aega mõistete omandamiseks ja integreerimiseks; rõhuta pigem konkreetset kui abstraktset materjali. · Vähenda segavaid keskkonnamõjusid. · Pea meeles, et kõik või mõni järgnevatest põhjustest võib olla seotud eaka kliendi õppimisvõime langusega: tserebraalsed muutused, psühhosotsiaalsed probleemid ja enesekontseptsiooni muutumine koos võimaliku enesehinnangu langusega. · Ole teadlik sellest, et grupikogemus võib eaka kliendi probleemilahendusvõimet parandada. · Pea meeles, et eakad kliendid on väga ettevaatlikud ega rakenda muutusi kergesti. Siinkohal võime järeldada, et peame õpetamiseks rohkem aega võtma ja integreerimiseks õppematerjali väikeste sammude kaupa edasi võtma. Lisaks kuuluvad vähenenud
Immobiilsus Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil on väga raske välja pääseda. Immobiilsus tähendab kiiresti vanuri teovõimet ja põhjustab hulgaliselt ainevahetushäireid ning ravi vajadusel kõrvalnähte. (vt. Tabel) Peamised immobiilsuse põhjused on liigeste ja luude neuroloogilised ning kardiovaskulaarsed haigused, artroos ja osteoporootilised luumurrud alajäsemeis (reieluumurrud) ning tserebraalsed paralüüsid. Selgelt somaatilisi põhjusi täiendavad peapööritus, depressioon ja kartus kukkuda. Pikka aega kestev liikumatus nõrgendab peaaegu kõigi elundite funktsioone. Suhteliselt kiiresti arenevad lihasatroofia ning liigesejäikus, pikaajalisi vaevusi põhjustavad lamatised. Juba varases immobiilsatsiooni järgus tekib rida ebasoodsaid ainevahetuslikke muutusi: väheneb glükoosidolerantsus (võime hoida veresuhkru taset normaalsena), häirub organismi lämmastiku ja
teab kuidas eristada krambihoogude eri liike, teab ja oskab kirjeldada krampidega patsiendile kiirabi etapil läbi viidavaid ravimeetmeid. Üldine sissejuhatus Kõige sagedamini puutub erakorralise meditsiini tehnik oma väljakutsetel kokku grand mal krampide, laste palavikukrampide ja afektiseisundist tingitud krampidega. Iseäranis laste puhul on enamasti väljakutsete põhjuseks generaliseerunud krambihood. Lisaks vallandavad tugevamaid või nõrgemaid krampe ka paljud tserebraalsed kahjustused, uimastitest ja alkoholist võõrutamine, erinevate ainete puudused (nt hapnikupuudus), infektsioonid, peaajutraumad, eklampsia jne. Kui krambi põhjus on teada või kindlaks tehtav, räägitakse sümptomaatilistest krampidest. Kui aga täpset põhjust ei ole võimalik välja selgitada, räägitakse idiopaatilistest krampidest. Viimast esineb muu hulgas paljudel epileptikutel (kuni 50%-l).
annaabi.ee 
