Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool Mõõtmestamise olulisimad reeglid: 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt mõõde 2
pöördpinna (silinder, koonus jm) moodustaja kuju. 37 Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine Sele 58. Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine Kerakujulise pinna puhul lisatakse läbimõõdumärgi või raadiusetähise ette mõõtarvu kõrgune täht S. Terminid puutuja – касательная viirutusjoon – линия штриховки tsentrijoon – центровая линия ümardusraadius – радиус cкругления Katkestused ja ruumi puudusel mõõtmete kandmine joonisele Sele 59. Mõõtmestamine Kui mõõtejoone nooleots ületab kontuur-, distants-, viirutus- või muid jooni, siis viimased kat- kestatakse noole otsa kohal. Mõõtarvu kirjutamiseks ei ole lubatud katkestada nähtavat kontuurjoont ega kirjutada ka mõõt-, telg- või tsentrijoonte lõikumise kohale
[joonis 6-9;c] 63 3d modelleerimine a b c joonis 6-9 o Sisestada lõike sügavuseks 15 mm, kuna ratta läbimõõt oli 30 mm ning sooviks on teha lõige poole sügavuse ulatuses. [joonis 6-10;a] o Lisada tsentrijoon ning kanda peale mõõdud. [joonis 6-10;b] a b joonis 6-10 64
jooned. Lähteks loetakse seda pinda või joont, lähtudes mõõdetakse ja loetakse mõõtmeid märkimisel. Lähteks võib osutuda pind millega detail paigutatakse märkimisplaadile. Tasapindade puhul võib lähteks olla tooriku välimised servad ja tsentrijooned. Märk- jooned kantakse peale järgmises järjekorras: alguses kõik rõhtjooned, seejärel vertikaaljooned, siis kaldjooned ja viimases järjekorras ringikaared, ringjooned ja ümarused. Kui lähteks on tsentrijoon, siis alustatakse märkimist tsentrijoonest ning seejärel kantakse peale kõik ülejäänud. Märkimist võib lugeda lõpetatuks, kui tooriku pinnale kantud kujutis vastab täpselt joonisele. Veendunud märkimise õigsuses, kärnitakse kõik jooned, et nad detaili töötlemisel ei kustuks. Kärnid ei tohi olla sügavad ja märkjoon peab jaotama nad pooleks. Järgnevates tabelites on toodud mitmesuguseid näiteid märkimise töödest. Ristjoonte tõmbamine tasapinnalisel märkimisel
annaabi.ee 
