radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis kasutatakse tsentrifugaalpumpasid, mis oma väikeste mõõtmete juures on suure jõudlusega. Paljudel mootoritel on veepump ventilaatoriga ühendatud üheks seadmeks, millel on ühine ajam. Sellisel juhul käitatakse mõlemad ühise kiilrihmaga. Pumba moodustavad korpus, võll ja võlli otsas kinnitatud pumbatiivik, mille keskossa juhitakse jahutusvedelik.
lekete korral. JAHUTUSVEEPUMBAD Siia kuuluvad nii mage – kui ka mereveepumbad. Pumbad saavad liikumise väntvõllilt ülekande kaudu. Pumbad on kinnitatud mootori vööripoolse otsa oleva hammasrataskoda külge ja neid pumpi nimetatakse ka veel ripppumpadeks ( nõ nad ripuvad diisli külies) Kaasaegsetel suurtel diislitel võidakse jahutusvee pumpasi käivitada ka eraldi asuva elektrimootorite abil. Jahutusveepumpadena kasutatakse Mereveepumpadena: kolbpumpasid, tsentrifugaalpumpasid Mageveepumpadena : tsentrifugaalpumpasid, põõrispumpi. VEEJAHUTID Laialdaselt kasutatakse nii plaat – kui ka torujahuteid. Torujahutid võivad olla kuni 8 X merevee läbivooluga. Mõõteriistad jahutussüsteemil: ● mageveemanomeeter ● mereveemanomeeter ● mootorist väljuva veetermomeeter ● mootorisse siseneva veetermomeeter ● merevee termomeeter jahutist väljuval torul
89. Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti. 90. Tsentrifugaalpumbad 9 91. Tsentrifugaalpumpasid kasutatakse väikese viskoossusega vedelate piimatoodete pumpamisel nagu piim, lõss, vadak, rõõsk koor jt. Pumba pöörlemisel surutakse vedelik pumba korpuse perifeeriasse ja sealt survetorusse. Tsentris tekkiva
hüdraulilise ajamiga (pilot valve) ventiile. Vedru kaitseventiile kasutataks C-tüüpi tankidel. Kaitseventiilidega peavad olema varustatud ka kõik torujuhtmed, mida saab isoleerida, kui nad on täidetud veeldatud gaasiga. Torujuhtmete kaitseventiilidest väljuv gaas juhitakse kõige sagedamini tanki. Võimalik on ka torujuhtmetest väljuva gaasi juhtimine mastitippu. 8.12. Lastipumbad Survestamata tankidega gaasiveolaevadel kasutatakse lastimiseks ja lossimiseks tsentrifugaalpumpasid, mis jagunevad süva- (deepwell pumps) ja sukelpumpadeks 37 (submerged pumps). Süvapumba tööratta käitab pika võlli abil elektrimootor, mis asub tekil. Sukelpumba tööratas ja mootor moodustavad ühtse terviku ning on paigutatud samasse korpusesse. Süvapumpasid kasutatakse põhiliselt LPG-gaasiveolaevadel. Vahelaagreid jahutab väljapumbatav veeldatud gaas
annaabi.ee 
