pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Kujundi inertsimoment x ja y telje suhtes väljendub integraalina I x= A y2dA Iy= A x2dA 18. Inertsiraadius: Vahel on otstarbekas inertsimomenti Ix või Iy väljendada pindala A kaudu, mis kujutletakse koondatuna ühte punkti. Selle punkti kaugust ix või iy vastavast teljest nimetatakse kujundi inertsiraadiuseks x- või y-telje suhtes. Et Ix= I2xA , Iy= I2yA siis ix=Ix/A, iy=Iy/A 19. Tsentrifugaalmoment: Tsentrifugaalmoment on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust kahe telje suhtes. Kujundi tsentrifugaalmoment x- ja y-telje suhtes väljendub integraalina I xy= A xydA 20. Pinnamoment: Iga pinnamoment võib olla esitatud kujus A xmyndA, kus m ja n on täisaarvud. 21. Peainertsimomendid: Peainertsimomentide tähtsus seisneb selles, et nad määravad kõikide muude inertsimomentide hulgast pööratud telgede suhtes maksimaalse I1 ja minimaalse I2 inertsimomendi.
1) suurimate normaalpingete ehk esimene tugevusteooria; 2) suurimate joonmuudete ehk teine tugevusteooria; 3) suurimate nihkepingete ehk kolmas tugevusteooria; 4) energeetiline ehk neljas tugevusteooria. Varutegur S liitpinguse puhul on arv, mis näitab, kui mitu korda tuleb suurendada samaaeglselt kõiki peapingeid, et saabuks piirseisund. Juhul kui sidemete arv ületab sõltumatute tasakaaluvõrrandite arvu on tegemist staatikaga määramatu konstruktsiooniga. Telgi, mille suhtes tsentrifugaalmoment võrdub nulliga nimetatakse kujundi peatelgedeks, (inertsimomente peatelgede suhtes peainertsimomentideks.) Kui deformatsioonid peale väliskoormuse eemaldamist kaovad, siis nimetatakse neid elastseteks deformatsioonideks ja keha, mis taastab peale väliskoormuse eemaldamist oma kuju ja mõõtmed elastseks. Deformatsioonid mis peale väliskoormuse eemaldamist jäävad nimetatakse plastseteks e jääkdeformatsiooniks. Kehi, mis säilitavad peale koormuse
rööpsete telgede suhtes? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.14. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) 5.15. Kuidas on seotud sama kujundi telginertsimomendid, mis on arvutatud pööratud teljestikes? Telg-inertsimomentide summa mistahes ristteljestiku suhtes on invariantne telgede pööramise suhtes 5.16. Millised on kujundi peateljed? -teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? On ekstremaalsed (või vastupidi) 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille algus on pinnakeskmes 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid
Staatiline moment iga kesktelje suhtes võrdub nulliga. Telginertsmoment-on pinnakaraketeristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Tegemist on positiivse suurusega. Tähis Ix või Iy , Ühiks cm 4 , väljendub integraalina Ix=y2dA ja vastupidi ka. Inertsiraadius- kui kujutame kujundi pindala nii , et see koondub ühte punkti , siis inertsiraadius on selle punkti kauguse vastavast teljest. Nt . ix on selle punkti kaugus x teljest. Tsentrifugaalmoment- pinnakarakteristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust kahe telje suhtes. Tähis Ixy, arvutatakse integraali abil Ixy=xydA integraal üle A, ühik on cm 4. Võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, võib võrduda ka nulliga. Polaarinertsimoment- kirjeldab pinnaelementide laotust ristlõike varda telje suhte. Samuti on ta pinnakarakteristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotuvust pooluste suhtes. Arvutatav integraaliga Ip=r2dA üle piirkonna A
3.11 Kuidas on seotud sama kujundi inertsimomendid, mis on arvutatud rööpsete telgede suhtes? Liitkujundi inertsimoment (mingi telje suhtes) = osakujundite inertsimomentide summa (sama telje suhtes) Telginertsimomendid rööpsete telgede suhtes: I M= I K +e2A Tsentrifugaalinertsimoment rööpsete teljestike suhtes: I MM =I KK+ e1 e2 A 3.12 Millised on kujundi peateljed? Kujundi peateljed on teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 3.13 Mis on kujundi peainertsimomendid? Peainertsimomendid on kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 3.14 Millised on peainertsimomentide väärtused? Iyz=0 Iy=max, Iz=min (või vastupidi) 3.15 Kuidas hinnata, kumba peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 3.16 Milline on kujundi peateljestike vähim võimalik arv?
külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? 226. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? 227. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? 228. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 229. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? 230. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid üldse vaja läheb? 231. Mis on I xy ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xy-tasandi suhtes. Ixy = m x y 232. Mis on I xz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xz-tasandi suhtes. Ixz = m x y 233. Mis on I yz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment yz-tasandi suhtes. Iyz = m y z 234. Mis on I x ja kirjutada selle valem? Inertsmoment x-telje suhtes. 235. Mis on I y ja kirjutada selle valem? Inertsmoment y-telje suhtes. 236
külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? 226. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? 227. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? 228. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 229. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? 230. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid üldse vaja läheb? 231. Mis on I xy ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xy-tasandi suhtes. Ixy = m x y 232. Mis on I xz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xz-tasandi suhtes. Ixz = m x y 233. Mis on I yz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment yz-tasandi suhtes. Iyz = m y z 234. Mis on I x ja kirjutada selle valem? Inertsmoment x-telje suhtes. 235. Mis on I y ja kirjutada selle valem? Inertsmoment y-telje suhtes. 236
Priit Põdra, 2004 77 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.5. Kesk-peateljestik ja selle asukoht 5.5.1. Peateljed ja peainertsimomendid Peateljed = teljed, mille suhtes kujundi Peainertsimomendid = kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga telginertsimomendid peatelgede suhtes Telg-inertsimomendid peatelgede suhtes on I = max I yz = 0 y (või vastupidi) ekstremaalsed (Joon. 5.14): I z = min Kesk-peateljestik = kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille NB! Tugevusanalüüsis
Priit Põdra, 2004 77 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.5. Kesk-peateljestik ja selle asukoht 5.5.1. Peateljed ja peainertsimomendid Peateljed = teljed, mille suhtes kujundi Peainertsimomendid = kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga telginertsimomendid peatelgede suhtes Telg-inertsimomendid peatelgede suhtes on I = max I yz = 0 y (või vastupidi) ekstremaalsed (Joon. 5.14): I z = min Kesk-peateljestik = kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille NB! Tugevusanalüüsis
annaabi.ee 
