ilv p 300 -. r',= gClO r't* '!V*r\*q,1 r'r0,,rro ,!),', A =bi,O crj ilr = {LF i.r"l- ] ,. = btf N -- 6c: C c-.r { r- b 5, 5"*t \l ' a,'-' j.= 1!oo t-r^..q a ?"= 5 ! u.-r ltt'1i"fl. x-1^u\q*"1 'r ' r i, l -, o^ L,}r $qr$"t ...
48. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatasapind, siis selle tasapinna igas punktis üks peainertstelg on risti selle tasapinnaga. 49. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 3. Keha masskeskmest lähtuvaid peainertstelgi nimetatakse tsentraalpeainerts-telgedeks. 4. Inertsmomente tsentraalpeainertstelgede suhtes nimetatakse tsentraalpeainertsmomentideks. 50. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? Ixy=sum(mixiyi) 51. Loetleda tsentrifugaalinertsmomentide 6 omadust (internetiõpiku põhjal). 1) Kuna korrutis ei olene tegurite järjekorrast, siis I xy = I yx ; I yz = I zy ; I zx = I xz 2) Tsentrifugaalinertsmomendid on muutuvad suurused. Tõepoolest, kui seade pöörleb näiteks ümber z- telje, siis tema punktide koordinaadid xi ja yi ju kogu aeg muutuvad ja seetõttu muutuvad ju ka Ixy , I yz ja I zx .
Peainertstelg ühtib sümmeetriateljega. 241. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? Igas sümmeetriatasapinna punktis on tasapinnaga risti üks peainertstelg. 242. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? Tsentraalpeainertsteljed on keha masskeskmest lähtuvad peainertsteljed. Tsentraalpeainertsmomendid on inertsimomendid nende telgede suhtes. 243. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? Tsentrifugaalinertsimomendid iseloomustavad mittesümmeetriat keha massijaotuses. I xy = mi xi y i I yz = mi z i y i I zx = mi xi z i 244. Loetleda tsentrifugaalinertsmomentide 6 omadust (internetiõpiku põhjal). 1. Kuna korrutis ei olene tegurite järjekorrast, siis I xy =I yx ; I yz = I zy ; I zx = I xz 2. Tsentrifugaalinertsmomendid on muutuvad suurused. 3. Tsentrifugaalinertsimomendid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed suurused
225. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? 226. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? 227. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? 228. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 229. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? 230. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid üldse vaja läheb? 231. Mis on I xy ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xy-tasandi suhtes. Ixy = m x y 232. Mis on I xz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xz-tasandi suhtes. Ixz = m x y 233. Mis on I yz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment yz-tasandi suhtes. Iyz = m y z 234. Mis on I x ja kirjutada selle valem? Inertsmoment x-telje suhtes. 235
225. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? 226. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? 227. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? 228. Mis on tsentraalpeainertsteljed ja tsentraalpeainertsmomendid? 229. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid? 230. Mis on tsentrifugaalinertsmomendid ja milleks neid üldse vaja läheb? 231. Mis on I xy ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xy-tasandi suhtes. Ixy = m x y 232. Mis on I xz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment xz-tasandi suhtes. Ixz = m x y 233. Mis on I yz ja kirjutada selle valem? Tsentrifugaalmoment yz-tasandi suhtes. Iyz = m y z 234. Mis on I x ja kirjutada selle valem? Inertsmoment x-telje suhtes. 235
=0 . ... (m) Kui on täidetud tingimus (m), on samaaegselt täidetud ka tingimus (l). Kuna mi zi yi kujutab endast massi tsentrifugaalinertsmomenti pinna zy suhtes st. mi zi yi = I zy , peab tingimuse (m) täitmiseks olema Izy konstant. Analoogilise aruteluga valemi (d) puhul jõuame järeldusele, et inertsjõudude peamoment M j = 0 , kui massi tsentrifugaalinertsmomendid on konstantsed. Seda tingimust nim. puhtdünaamilise tasakaalu tingimuseks. Masin on täielikus e. dünaamilises tasakaalus (ei tekita vundamendile täiendavaid dünaamilisi koormusi) siis, kui on üheaegselt täidetud nii staatilise kui puhtdünaamilise tasakaalu tingimused. Loengul analüüsitakse joonisel 20 toodud ja ka muid juhte. Joon. 20. 31 3.5.2. Pöörlevate masside tasakaalustamine ja
annaabi.ee 
