või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5. Loetle ja iseloomusta Jean Piaget kognitiivse arengu astmed. 6. Mida tähendavad kriitilised perioodid arengus? 7. Sõnasta mõisted: tsentratsioon, tasakaalustamine, assimilatsioon, akommodatsioon. 8. Mida tähendavad ja millised on kognitiivsed tunnetusprotsessid? Nende omadused ja seaduspärasused. 9. Mis on skeemid? 10. Mis on mälu? Kuidas liigendatakse? Seos mõtlemise ja õppimisega. 11. Kuidas jaguneb mõtlemise areng? Milline on laste mõtlemine? 12. Kuidas keel ja kõne areneb? Kuidas on seotud taju ja keele areng õppimisega? 13. Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos? 14
0; 1,0 AU (arbitrary units) tõusu (b1) ja algordinaadi (b0) standardhälbed olid vastavalt 0,005 AU*l/mg ja 0,003 AU. t seda lahjendati 1,25 korda. määramatust saab hinnata kui 0,5% lahjendusfaktori (fd) väärtusest. i kompleksi signaali intensiivsuseks (Asample) 0,186 AU. rduvuse määramatus on 0,001 AU. tingitud signaali lugemise triivist on hinnanguliselt 2% signaali intensiivsusest. ntratsioon proovis tuleb leida kalibreerimisgraafikult vastava mudeli järgi: tsentratsioon veeproovis ja selle laiendmääramatus ISO GUM meetodil. atuse arvutamisel tuleb kasutada Kragten elektroontabeli meetodit. 0,003 AU. 3. Nordtest meetod, u(bias) kasutades ühte ref. materjali Labor määras arseeni sisaldust reoveesetete referentsmaterjalis aat abrosptsioon-spektromeetrilisel (AAS) meetodil. Proovi ettevalmistu arvutusi teostati vastavalt labori metoodikale ja saadi järgnevad tule
võrkkestakihtide eristamisel ja mõõtmisel ilmneda vead. Vanematel inimestel, kellel võib esineda korraga mitmeid haigusi, mis mõjutavad reetina närvikiudude kihi paksust, võib olla keeruline öelda põhjust, miks muutused on toimunud. (Harak ja Rebane 2014). 3. OKT TÄPSUST MÕJUTAVAD FAKTORID OKT skaneerimise täpsust võivad mõjutada mitmed asjaolud. Ebausaldusväärse informatsiooni põhjal tehtavate otsuste vältimiseks tuleb meeles pidada neid faktoreid: signaali kvaliteet, tsentratsioon, läbipaistmatused ja segmenteerimise vead. 3.1 Signaali kvaliteet Signaali kvaliteet mõjutab OKT masinaga saadud andmete kvaliteeti. Usaldusväärsete andmete saamiseks peab signaali tugevus olema hea. Signaali tugevus võib langeda mitmetel põhjustel, enam levinud põhjuseks on katarakt, läbipaistmatused, sarvkesta turse, klaaskeha hõljumid ja kuiv silm. Viimast on lihtne ravida, seega kui signaal OKT masinal on halb ja nähtavas pildis ei
2-7a - Õpib imiteerimise teel /matkib teiste tegevusi - Suudab luua kujundeid kujundlik mõtlemine - > võime luua potentsiaalsete sündmuste jada - Lapsel on raske teha vahet reaalsusel ja fantaasial - Neid köidab fantaasia, kujundlikkus, loovus - Lapse reaalsus on objektiivne tema jaoks - Raske mõista mida teised mõtlevad -> ehk egotsentrism o Egotsentrism kõik mõtlevad /tunnevad nii nagu mina, teisiti pole võimalik - Tsentratsioon laps ei näe tervikut, vaid osa millele pööratakse tähelepanu - Hakkab tekkima kompleksem õppimine ehk detsentratsioon - Mitte-reversiivsus ei suuda liikuda tegevuses /mõtetes edasi tagasi Nt, ei mäleta multika lõpus, mis seal oli, kuid suvalisel hetkel leiab ta sellega mingi seose - Iseloomulik on säilimispõhimõtte puudujääk - Nad ei ole võimelised loogiliseks arutluseks - Abastarhheerimist pole 3. Konkreetsete operatsioonide faas
akommodatsioon eristumata, eristuvad kahe aasta jooksul. Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. (NT: matkimine- kodu mängimine, habeme ajamise matkimine) LAPSE MÕTLEMISE ISEÄRASUSED Jean Piaget'i järgi Laste mõtlemine on erakordselt jälgitav, lapsed mõtlevad teistmoodi kui täiskasvanud. Tüüpilised näevad lapsed situatsiooni või probleemi osa aga nad ei hõlma tervikut. TSENTRATSIOON- ebaküps ja naiivne lähenemine. Kognitiivse küpsuse arenedes toimub t-tsentreerimine??- hakkab järjest enam nägema tervikut ja omama kognitiivset küpsust. Käitumine aitab suhestuda keskkonnaga. Praktika ja kogemus!!! Saab kontrollida kas praktika ,mõtlemine ja kogemus on kooskõlas. Pidev kohandumine (kui praktika ei vasta ootustele). Pidev püüd säilitada tasakaalu selle vahel mis nende arvates peaks juhtuma ja mis tegelikult juhtub. Et tasakaalu saavtuda peab olema