· 1954-1956 hakkas sunnitöölaagreist ja väljasaatmiskohtadest tagasi tulema vabastatuid · 1953. aasta septembrist üritati üleliiduliselt rakendada meetmeid põllumajanduse olukorra parandamiseks · 1958 Veebruaris likvideeriti masina-traktorijaamad ning nende põllumajandustehnika müüdi kolhoosidele · 1962. a hakati tööstuse juhtimist jälle üleliiduliselt tsentraliseerima · 1965. a kaotati rahvamajandusnõukogud · 1970.-tel aastatel said paljud kolhoosid peaosa oma tuludest tööstustegevusest · 1964. a oli Eestis põllumajanduses üle mindud rahapalgale · 1978. aasta lõpul venestussurve tugevnes suuresti · 1968. aasta paiku sai alguse dissidentlus Eestis · 1972. a nõudsid dissidentide grupid Eesti iseseisvuse taastamist · 1980
isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus: KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused). KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad. Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas:
Kuigi mõlema mehe puhul võis öelda, et nad olid oma riigi viinud just sellesse seisu, millest tagasi pöörduda oli võimatu. Napoleonist sai viie aasta möödudes Prantsusmaa diktaator. Ta koondas kõik kolm revolutsiooniaegset konstitutsiooni nn. Napoleoni koodeksiks, mis on siiani demokraatlike riikide konstitutsioonide (ka Eesti Vabariigi põhiseaduse) vundamendiks. Napoleon oli sunnitud Euroopa poliitilise olukorra kuumenemise tõttu tsentraliseerima keskvõimu, kuid ka tugevdama sõjaväge, et vastu seista koalitsioonisõdadele. Ühel hetkel oli Prantsusmaa sõjas kõigi Euroopa suurvõimudega, domineerides militaarse jõuna kogu kontinentaal Euroopas. 1804. aastal kroonis Rooma paavst ta keisriks. Ta leidis sisepoliitilises olukorras õigustust päriliku monarhia taastamisele. Taas oli Prantsusmaa pöördunud monarhiasse, kuid see oli pigem ühe osava sõjardi sõrmenips. Temal oli kogu militaarne ülemvõim ja
aastal ehitas A. Volta galvaanielemendi, mis andis esmakordselt alalisvoolu. 1820. aastal avastas M. Faraday elektrimootori ja elektrigeneraatori põhiprintsiibid. Majanduse arengut kiirendas tehnika täiustamine. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimus pööre laevaehituses. Aurulaevad tõrjusid välja puust purjelaevad. Ettevõtete liidud (kartell, sündikaat, trust, kontsern) Majanduses hakkasid juhtivat osa etendama suurettevõtted. Hakati koondama kapitali kontsentreerima ja tsentraliseerima. Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid, sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstusharudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja
omavoliliselt; jõudnud Pariisi, korraldas koos Siyèsiga 18. brümääri riigipöörde, mille järel valitses Prantsusmaad esimese konsulina (Konsulaat); koondas revolutsiooniaegse seadusandluse nn. Napoleoni koodeksiks, mis on siiani demokraatlike riikide seadusandluse (ka Eesti Vabariigi seadusandluse) vundamendiks; Euroopa poliitilise olukorra kuumenemise tõttu oli sunnitud tsentraliseerima keskvõimu, kuid ka tugevdama sõjaväge, et vastu seista koalitsioonisõdadele; 2. dets. 1804 kroonis Rooma paavst ta Pariisi Jumalaema kirikus keisriks (Keisririik); sõjanduses eelistas ennetustaktikat, rinde läbimurret, tiibamist – tema hiilgavaim saavutus oli võit Austerlitzi lahingus 2. dets. 1805, kus lõi ühendatud Vene ja Austria vägesid; kuna tema abielu Josephine’iga oli lastetu, abiellus 1810 Austria keisri tütre Marie-Louise’iga, kes sünnitas talle poja; peale
annaabi.ee 
