vajalikke valke. Kroon- lehtede ja viljade erk värvus meelitab ligi teisi organisme tolmeldamiseks ja seemnete levikuks.vakuoolid on membaaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. nad moodustuvad golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. seetõttu on nad väga sarnased lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli. vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale
Plastiidid - kloroplastid(roheline värv), kromoplast(kollased, punased), leukoplast (värvusetu). klorofüll(oluline fotosünt protsessis) karotinoidid(annavad viljadele kollase, punaka, oranzi värvuse) tolmendavatele putukatele paremini nähtavad. Kloroplastides paik lamellid, sisal ka DNA ja RNA molekule. Kloroplastides toimub fotosünt(mood suhkrud CO2 st ja veest valgusenerg abil). Vakuool - memb ümbritsetud põiekesed- sisal varu ja jääk aineid. Raku vananedes mood tsentraalvakuooli. Nad on veemahutid, sisald varuaineid, loomi ligimeelit ained(aitab levit taime seemneid). Tekivad tsütoplasmavõrgustikust ja golgi kompleksist, tagavad raku turgori. Turgor - taime siserõhk.
Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme . Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed.
ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke. Kroon- lehtede ja viljade erk värvus meelitab ligi teisi organisme tolmeldamiseks ja seemnete levikuks.vakuoolid on membaaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. nad moodustuvad golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. seetõttu on nad väga sarnased lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli. vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. vakuoolidesse võivad koguneda ainevahetuse jääkproduktid. kui puitunud varrega taime toestavad põhiliselt rakukestad, siis rohtsete varte püsti asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul. et vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet nii tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale.
*keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *kõõlused, !tugi ! varud !kaitse !siduv funktsioon !transport Lihaskude: SILELIHAS: rakud väiksed, häävjad, ühetuumsed
Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja moodustavad suure tsentraalvakuooli. Funktsioonid: Vee reservuaar Kindusatavad siserõhu Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vananenud rakkudes aga jääkained Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine
6 Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 7 Seenerakk Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. Seenerakk 8 Membraan
Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo-, ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu- või jääkaineid. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed.
Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab külmal ajal lagunema, alles jäävad kromoplastid (lehed kolletuvad). NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Inklusioonid ehk rakusisaldised tsütoplasmas lihtsalt olevad varuained, mis mingil põhjusel ei ole pakitud Golgi kompleksis või ER's ja satuvad tsütoplasmasse. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakul on rakukest ja plastiidid, loomarakul mitte. Loomarakul pole tsentraalvakuooli ja osadel pole üldse vakuoole. Vakuoolid täidavad erinevaid funktsioone: veetalletajad, varuainete kogumine, jääkainete kogunemine, loomade jaoks mürgiste ainete kogumine, jne. Üks vakuool ei täida korraga kõiki ülesandeid, see sõltub sellest kus koes ta asub (nt. lehtedes on veetalletajad). Tugor taime siserõhk. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK
Kloroplastides sisaldub ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees suhrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool on membraaniga ümbritetud põieke, mis sisaldab enamasti varu ja jääkaineid. Ta moodustub Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes võib olla mitu vakuooli, ent vananedes nad ühinevad ja moodustavad tsentraalvakuooli. Vakuoolid täidavad rakus mitmeid ülesandeid. Nad on veemahutid, sisaldades ka mitmeid varuaineid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib ostmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraanile. Turgor ongi taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolis olema vee, turgor langeb ning taim närbub. 3.8 Seened
DNA ja RNA. Sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud lamellid e. tülakoidid. Lamellikogumikud moodustavad graanid, mis on omavahel seotud klorofülli sisaldavate stroomatülakoididega. Strooma ise on neid ümbritsev vedel sisekeskkond. Ülesandeks fotosüntees VAKUOOLID on rakumahla mahutid ( membraaniga ümbritsetud põikesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid. Vakuoolid moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust ja liitudes moodustavad tsentraalvakuooli. Ülesanded: · Vee ja rakumahla säilitamine · Turgori e. siserõhu tagamine TSÜTOSKELETT Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis on omapärane kõigile rakkudele. Valgulised fibrillid, mis ühendavad kõiki osi. (niitjad valgud-tugi ja liikumissüsteem) jaotus vastavalt valgulise kiu läbimõõdust. · fibrillid · Mikroflamendid · tuubulid Tsentrioolid täidavat rakus kaht eri funktsiooni:
Kloroplastides sisaldub ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees suhrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool on membraaniga ümbritetud põieke, mis sisaldab enamasti varu- ja jääkaineid. Ta moodustub Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes võib olla mitu vakuooli, ent vananedes nad ühinevad ja moodustavad tsentraalvakuooli. Vakuoolid täidavad rakus mitmeid ülesandeid. Nad on veemahutid, sisaldades ka mitmeid varuaineid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib ostmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraanile. Turgor ongi taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolis olema vee, turgor langeb ning taim närbub. Seened Vaatamata seente mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks
Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ning eukarüootide hulka protistid, seened, taimed ja loomad. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Ained läbivad seda passiivse või aktiivse transpordiga. Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Hallitusseened on mikroorganismid, mis koosnevad enamasti paljudest rakkudest.
Ribosoomides toimub valgu süntees. 21. Looma raku ehituslik omapära Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse. Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts
Samal ajal ka osmootne ruum, milles liikuv vesi tekitab rõhupotentsiaali tagades kudede turgori. 7. Rakukesta teke, ehitus, ülesanded. Rakukest on kahekihilne primaar- ja sekundaarkest. Rakukest koosneb tselluloosi kiududest, polüsahhariididest ja valgulisest maatiksist. Primaarne kest on raku kasvades õhem kui sekundaarne. Rakukestades on avaused poorid. Rakukest on oluline vastupidavuseks tsentraalvakuooli poolt tekitatud osmootsele rõhule. Rakukestad moodustavad rakule toese, kaitstes rakku väliskeskkonna, kahjustuste eest. On täheldatud ka signaalmolekulide teket rakukestas kaitseks patogeenide eest. Rakukesta areng algab kesklamelli tekkega telofaasis. Viimane koossneb peamiselt pektiinainest ja hemitselluloosist. Selle algaineks on Golgi kompleksi põiekestes olev pektiinhape, millest moodustuvad pektaadid
annaabi.ee 
