araabia teaduse ja kultuuri levik Euroopasse; kuningavõimu tugevnemine, suurfeodaalide langus; rahvusriigi idée 12. Euroopa riigid keskajal 13. Riigivõim, aadelkond, rüütlid Kesk-Euroopa feodaalne killustumus: nt. Saksa-Rooma riigis kuni 600 väikeriiki; igal hertsogil oma väikeriik Kuninga langus krahvi tasemele, maavaldused olid väga väikesed Inglismaa tsentraalsus: serifid krahvkonna eesotsas | vasallid allusid kõrgeimale isandale: kuningale Keskaegne riik: valitsejate valdused olid mitmes kohas laiali riikide abiellumispoliitika (Habsburgid) ühtne riik keele ja kultuuri alusel Valitseja roll: pidi maid vallutama ja neid jagama oma vasallidele (lisaks ka abielud) ebaedu korral tuli võimule uus dünastia
Marxi ideid on kaasaegses maailmas järgind NL, Kuuba, põhja-Korea, Hiina. 1)turumajandusteooria (majandussuhted kujunevad ise välja, riigi väike sekkumine). 2)tsentraalse juhtimise suund (riigi suur sekkumine). Turumajandust iseloomustab veel vaba konkurents ja vabakaubandus. Tsentraalset suunda iseloomustavad riigis suur sekkumine ja konkurentsi piiratus. 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. 12) Liberalistliku koolkonna esindajate peamised seisukohad ühiskondliku arengu nurgakivi ja riigi roll? Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism. Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia et jõudis praktikasse 19. Saj
Marxi ideid on kaasaegses maailmas järgind NL, Kuuba, põhja-Korea, Hiina. 1)turumajandusteooria (majandussuhted kujunevad ise välja, riigi väike sekkumine). 2)tsentraalse juhtimise suund(riigi suur sekkumine). Turumajandust iseloomustab veel vaba konkurents ja vabakaubandus. Tsentraalset suunda iseloomustavad riigis suur sekkumine ja konkurentsi piiratus. 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. Teema 16 Majandusteaduse areng pärast Smithi ja Ricardot kaks põhisuunda. Kaks põhisuunda: 1) turumajandusteooriad 2) majanduse tsentraalse juhtimise suund teema 18 võrdle majandusliku mõtlemise eripära 19 saj USA-s ja Saksamaal Saksamaa ja USA olid mõlemad vähe arenenud tollel ajal. Olid maj. vähearenenud
nii vähe kui võimalik. Nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). Sotsialismi tekkele viib klassivõitlus (töölisklass vs kapitalistid). Sotsialismis on ainult 1 klass - töölisklass. Diktatuuri teke. Eraomand likvideeritud. Sotsialismist peab edasi saama kommunism, kus kõigile antakse vastavalt vajadustele (klassivaba ühiskond, kõik võrdsed). 19 saj keskel tegelikkuses domineeris tsentraalsus ja teoreetilises suunas esines turumajandus. 20 saj lõpus on seis sisuliselt sama. 22) Marksismi olemus? Püüa selgitada marksismi suurt mõjuvõimu 19. sajandi II poolel? Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt (nende higist ja vaevast).
annaabi.ee 
