EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei;
luulesse). 2. Varjatud ja poolvarjatud viisil poliitiline ja rahvusliku hoiakutega autor (Poliitilisus on tugevalt näha 1960ndates lõpust kuni uuemate aegadeni). Runneli luule 1970-1980ndatel on sportlik jõukatsumine tsensuuriga (1970ndate alguseks on välja töötanud rea nõkse, kuidas poliitilist sõnumit edastada nii, et see tekst ilmuda saaks: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ilmus, hiljem tsensuuriamet avastas, et sellist raamatut ei tohiks olemas olla ja keelas raamatust rääkida.). Tekib ka hulk tekste, mida ei saa Nõukogude ajal trükkida: ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988). See oli klassikaline periood, aga hiljem tulevad segased muutused. Võimuvahetusel varjatud kujul kirjutamise vajadus kadus ja see oli tähenduslik, muutus ebakindlaks, kuid 00ndatel tuli kindlus tagasi. Osa luulet on rahvuslikus võtmes vemmalvärsilised luuletused,
Vaba Eesti Sõna (New York) 1949-, 1xn Võitleja (Toronto) Nõukogude tsensuur 1940. a juunipöörde järel oli esmaseks eesmärgiks vabaneda nn kodanlikust pärandist, sj hakati korraldama kampaaniaid kommunistliku mõtteviisi juurutamiseks, uute mõistete ja ideaalide propageerimiseks. Reaalsuse asemel pakuti teatud illusoorset pilti maailmast. Tekkis olukord, kus paljud inimesed mõtlesid üht, tegid teist ja rääkisid kolmandat nagu Anderseni muinasjutus "Kuninga uued rõivad". Kui tsensuuriamet NLiidus 1922 loodi, allus ta esialgu Vene NFSV Hariduse Rahvakomissariaadile. 1938 oli tsensuur NL Rahvakomissaaride Nõukogu juures (kõige tähtsamal ametkondlikul positsioonil). 1960. a-tel oli tsensuur korraks Riikliku Kirjastuskomitee koosseisus, seejärel Ministrite Nõukogu alluvuses. Asutuse uksel vahetusid sildid, kuid enamasti kasutati sõna Glavlit (Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus). Omavahel nimetasid selle asutuse ametnikud üksteist tsensoriteks
tunduvalt väiksem kui 40-41ndal aastal. 1944 tuleb Nõukogude võim tagasi ja Nõukogude võimu kehtestamise juures on üks asi riigiasutuste paikapanek, samas korraldatakse ümber ka kultuuriinstitutsioonide väli. Kõige olulisem muutus on kahtlemata see, et asutatakse uus organisatsioon 1940ndal aastal sellest nimest läheb käibele lühend Glavlit. Sisuliselt oli tegemist tsensuuriametiga, kuid seda püüti varjata. See tsensuuriamet hakkab raamatuid ära keelama. Esimene küsimus selle ametkonna jaoks oli see, et milliseid teoseid võivad inimesed lugeda, mis seni on ilmunud. Hakati koostama keelatud raamatute nimekirju, mis ilmusid avalikult (hiljem muutusid salajaseks). Raamatukogusid hakati nende nimekirjade järgi puhastama. Loomulikult muutub ka ajakirjandus. Nende kogu struktuur mängitakse ümber vanad pannakse kinni ja luuakse uusi. ,,Looming" jääb ilmuma, ,,Varamu" pannakse kinni ja tema
Vallandab uusi algusi kohalikul tasandil. 1988 laulva revolutsiooni algus - ei ole kõige alguseks, oli eelsündmusi, pigem väita, et muutuste kõrghetk aastas 88. Sinimustvalged lipud välja toodud. Laulame end vabaks. Senine süsteem laguneb. Rahvuslik kokkukuulumine. 90ndate algus ühiskonna pildi mõttes killustatum. 1990 Glavlit likvideeritakse - kirjanduses väga oluline. Kui Glavlit likvideeritud, on käes situatsioon "anna medal kui tahad". Jõuab kätte natuke varem, 88 tsensuuriamet olemas, nõrk, 89 olemas formaalselt, aga ei suuda enam midagi teha. Raamatud, mis 89 ilmunud, suhteliselt tänapäevastest tingimustes. Järelvalvesüsteemid kujundatakse muudmoodi, eeltsensuuri pole, muutus põhimõtteline. 30ndate keskpaigas on nii ja naa eeltsensuuriga. Enne seda tsaariaegne, veneaegne, 1991 Eesti Vabariik 1992 Eesti kroon - sümboli väärtusega. 1992 Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendiks -
annaabi.ee 
