100-ks riigiks. Võitlus ühendas sakslasi. Prantsusmaa pealmiseks rivaaliks oli Inglismaa. Inglismaa oli tugev merel, Prantsusmaa maal. Majanduslik tee Inglismaa vastu kontinentaalblokaad. Prantsusmaal ja sõltuvatel, liitlastel keelatud Inglismaaga kokku puutuda. See kukkus aga ju läbi. Salakaubandus arenes. Aadel kaotas oma positsiooni, uute võimekate inimeste esiletõus. Toimus omandi üleminek kodanlusele ja talupojale. Üldise hääleõiguse põhimõte, alguses piirati erinevate tsensustega. Kaotati tsunftisundlus, eeldus tööstuse arengul. Rahvustunne tõusis. 12 13 25.03.08 Viini Kongress 1814-1815 Pandi paika Euroopa poliitiline korraldus pärast Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdu. Kohal oli enamus tollaste riikide juhte. Reaalselt sõnaõigust oli viiel riigil: Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Austria, Prantsusmaa. Prantsusmaa huvide eest seisis tollane
Oligarhia hakkabki vlja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud igus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii lheb seni kogutud vara majanduslikku kibesse ja pikkamda muutuvad vrtushinnangud. Sjalise suutlikkuse asemel kujuneb krgeimaks vrtuseks rikkus. St et valitsejate hinges pseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult he osaga rikkuse ihalemisena. Oligarhia on tielikult vljakujunenud siis kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et hele vi teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega igustatud pretensiooni vimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kik varasemad piirangud majandustegevusele. Selle tulemuseks on vara mberjaotumine hiskonnas ning ulatuslike varanduslike erinevuste tekkimine hiskonnaliikmete vahele osad rikastuvad, teised vaesuvad. Platoni osutusel kaotab selline hiskond oma terviklikkuse,
ühiskondlik murrang. Kuigi Prantsusmaal taastati absolutism, ei olnud tagasipöördumine vana korra juurde enam võimalik. Napoleoni sõdade kaudu levisid uued ideed kogu Euroopas. Paljudes riikides kujunenud poliitilised liikumised said eeskuju ning mõjutusi Prantsuse revolutsioonist. 1) Revolutsiooni mõjul toimunud muutused ühiskonnas: - lõpetas absolutismi, valitseja ainuvõimu, ja kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu küll piirati erinevate tsensustega. Poliitika sai põhimõtteliselt kõigi asjaks, inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja. Kontitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad. - aadel kaotas oma positsioonid, mis võimaldas uute võimekate inimeste tõusu, kellel vana korra range seisuslikkuse tingimustes polnud mingit karjäärivõimalust (näiteks Napoleon) - lammutati vana korra aegne ühiskond, tühistati privileegid, võrdsus maksude tasumisel, toimus omandi üleminek keskkodanluse ja talupoegade kätte.
isiklikku vara. Nii läheb seni kogutud vara majanduslikku käibesse ja pikkamööda muutuvad väärtushinnangud. Sõjalise suutlikkuse asemel kujunes kõrgeimaks väärtuseks rikkus. St et valitsejate hinges pääseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult ühe osaga – rikkuse ihalemisena. Oligarhia on täielikult väljakujunenud siis, kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et ühele või teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nõutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega õigustatud pretensiooni võimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kõik varasemad piirangud majandustegevusele. Selle tulemuseks on vara ümberjaotumine ühiskonnas ning ulatuslike varanduslike erinevuste tekkimine ühiskonnaliikmete vahele – osad rikastuvad, teised vaesuvad. Platoni osutusel
annaabi.ee 
