välismaalt. Ärkamisajal tekkinud traditsioon on võimas just seetõttu, et on soovitud elus hoida meie rahvast ühendavat ühtsust ja ilmselt kasvavad selle rahvapeoga ülesse ka minu lapselapsed. Sel perioodil loodi palju uusi seltse, mis koondasid enda alla nii kultuuriga kui ka põllumajandusega seotud inimesi. Näitena võib välja tuua Eesti Kirjameeste seltsi ja erinevad põllumeeste seltsid. Kuigi sel ajal oli palju tsenseerimist ja kontrollimist, oli neil inimestel, kes on ka meie ajalugu loonud, võimalus ennast väljendada ja eestlaste haritust ja igapäevaelu väga suurel määral muuta.Kõik eeltoodud sündmused olid aluseks Eesti kultuuriloole ja tänu nendele tublidele eestlastele saame olla uhked enda kultuuri erinevate tahkudega, milleks on ajakirjandus, muusika, teater ja erinevad organisatsioonid.
................. 6 Mis on sõjafotograafia? Sõjafotograafia on fotograafia haru, mis tegeleb sõjategevuse ja selle tagajärgede pildistamisega. Sõjafotograafia muutis seda, kuidas inimesed tunnetasid sõda ja kuidas kajastas olukorda meedia. Kuigi inimesed ei pruugi täielikult mõista sõja halastamatut reaalsust uudist tekstina lugedes, siis enamasti suudavad nad kohe haarata artiklis olevaid sõjapilte. Sõjafotograafia on alati olnud vastuoluline arvestades, mida pilt näitab, ning ka tsenseerimist.. Mõlemad aspektid kehtivad ka tänapäeval. Ameerika kodusõja ajal tegid fotograafid esimest korda sõjast pilte. Tehtud pildid lahingutest ja surmast šokeerisid avalikkust, kes oli harjunud nägema sõja kujutamist kui romantilist ja üllast ettevõtmist. Uurides teema kohta lähemalt, olin isegi üllatunud, et rahvas teadis niivõrd vähe reaalsusest ning uskus vaid seda, mida meedia neile näitas, ehk illustratsioonid vapratest patriootidest riiki kaitsmas. Ajalugu
Nende erandite lubatavuse osas tuleb hinnata mitmeid asjaolusid. Piirangu aeg Arvamuste vaba leviku eelnev piiramine enne arvamuste adressaadini jõudmist, näiteks artikli tsenseerimine või raamatu kõrvaldamine levist enne selle avaldamist nõuab erilisi põhjuseid. Adressaatidel peab olema võimalus kujundada selle kommunikatsiooni kohta oma arvamus. Põhiseaduse §45 lg 2 kohaselt tsensuur puudub, kuid selles sättes mõistetakse tsensuuri all riiklikku eelnevat arvamusavalduste tsenseerimist. Eelnevaid piiranguid võib olla teisigi, mis alluvad § 45 lg 1 teises lauses toodud tingimustele. Näiteks tuleb kõne alla teise isiku nõudmisel teose avaldamise keeld väidetava autoriõiguste rikkumise tõttu. 15 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" lk 316 16 PS § 45 17 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 18 Euroopa inimõiguste kohtu lahend 26.04.1979 nr 30 ,,Sunday Times vs UK"
kuningaga, keelas parlament kohtupidamise trükisõna levitamise üle (1641) ning lubas kirjastada ajakirju, mida kutsuti diurnalideks. Ühtekokku oli kuninga ja parlamendi vahelisse sõnasõtta segatud ligi 200 perioodilist väljaannet. 1642 puhkes Inglismaal kodusõda. 1644 ilmus John Miltoni "Aeropagitica" (EK 1987), mis oli tähtis sõnavabaduse arengu seisukohalt. Cromwelli valitsus piiras sõnavabadust, ka restauratsiooni ajal jätkati kommentaaride tsenseerimist. Esimene tänapäevase ajalehega sarnane perioodiline väljaanne hakkas ilmuma 1665. Nimelt kuningas Charles II põgenes katku eest Oxfordi, kuid leidis end äkki ilma uudisteta. Katku hirmus ei saanud ta Oxfordi tuua Miltoni tsenseeritavat Public Intelligencer't, kutsus aga siis Henry Nuddimani sinna, kes hakkas välja andma The Oxford Gazette'i (ilmus 2 x nädalas). Kui õukond Londonisse tagasi läks, nimetati ka väljaanne ümber London Gazette'iks.