Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesiumsideained, vesiklassid, tsemendid, põlevkivituhksideained jne SIDEAINED LUBI Õhklubi Õhklubi on peamine lubisideaine ja seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim sideaine Lubja omadused. Lubi on tüüpiline õhksideaine. Tsementidega võrreldes on lubi nõrk sideaine. Lubja tooraineks on mingi kaltsiitkivim. Savi ei tohi lubja tooraine sisaldada üle 6%. LUBI Lubja kasutamine on möödunud aegadega võrreldes tunduvalt vähenenud. Peamised lubja kasutusalad on järgmised: 1) lubimörtides sideainena (peamiselt krohvitöödel), 2) segamörtides plastifikaatorina, 3) silikaattoodete valmistamisel, 4) lubivärvides. Lubja turustamine Lupja turustatakse järgmisel kujul:
miks pärast läbikaevamist liiva maht suureneb. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat, amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad anda pinnasele märkimisväärse tugevuse nii, et puistepinnasest tekib poolkaljupinnas - näiteks liivakivi. Need sidemed on tänu oma kristalsele ehitusele elastsed ja haprad. Terade omavahelise asendi väikegi muutmine purustab sellised sidemed. Purunenud sidemed ei taastu, või õigemini võtab taastumine
V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse haarab kõiki probleeme, mis on seotud ehitiste toetamisega pinnasele näiteks pinnaseveest eralduvad soolad, kaltsiumi- või magneesiumikarbonaat, teadmine oluline: pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, (vundamendid), pinnase toetamisega (tugiseinad, sulundseinad), pinnasest või amorfne räni jne
suureneb. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat, amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad anda pinnasele märkimisväärse tugevuse nii, et 7 puistepinnasest tekib poolkaljupinnas - näiteks liivakivi. Need sidemed on tänu oma kristalsele ehitusele elastsed ja haprad. Terade omavahelise asendi väikegi muutmine purustab sellised sidemed
annaabi.ee 
