Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega.
Hitleri eesmärgiks sai suursakasamaa loomine.1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks. 1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust. Nõukogude Liidu
seadus”, poliitiliste reformide vajadus, muudatused riiklikes struktuurides) Idabloki lagunemine – sisekriis NSVL, mis nõrgendas Moskva kontrolli Ida-Euroopa riikide üle, poliitiliseks uuenduseks oli vaja uuendusmeelsust, kuigi enamik idabloki juhte olid vanameelsed. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari, Poolas sai peaministriks mittekommunist ja uueks presidendiks valiti Lech Walesa, 89 kõrvaldati rahvaliikumise survel Tsehhoslovakki ja Bulgaarai vanameelsed juhid, hakati üles ehitama demokraatiat .Berliini müüri langemine 1989(mi soli sotsalismileeri tugipunktiks, siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida Saksamaal ulatusliku massiliikumine, avati piir Austriaga ning 89 lühkus rahvas müüri, Saksamaa ühines), Lech Walesa(poola poliitik,inimõiguste activist ja kaitsja) & liikumine “Solidaarsus”,liiduvabariikide iseseisvumine.,USA”toetav käsi” ja külma sõja lõpp
Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega.
vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel; KRIISID PÕHJUSED JA NSVL'I LÄÄNE TULEMUSED RIIGID REAKTSIOON REAKTSIOON Praha kevad Osales: - - Tankid Prahas, Tsehhoslovakki vabaduseleek a ja NSVL. lämmatati, Dubcek tahtis Breznevi inimnäolist doktriin. sotsialismi, NLKP otsustab veretu ülestõusu maha suruda. Suessi kriis Osales: Egiptus, - - Ukraina ja
ning parlamendis kadus Rahvarinde absoluutne enamus kadus ja valitsus lagunes. Välispoliitikas oli Saksamaa, nende vana vaenlane, purustatud. Prantsusma tahtis Saksamaa karistamist. Kõik Prantsusmaa sammud ei pruukinud kasuks tulla, nt Ruhri okupeerimine. Selleks, et Saksamaast lähtuvat ohtu vähendada, sõlmiti Reini garantiipakt. 1930ndatel üritas Prantsusmaa olukorda kuidagi muuta ning sõlmida Idapakti. See pidi seisma selles, et Nõukogude Liit, Saksamaa, Tsehhoslovakki, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola sõlmiksid vastastikkuse abistamise lepingu. Selle mõte oli selles, et kui ühele neist tungitakse kallale, siis teised peaksid minema appi. Prantsusmaa pidi Idapakti garanteerima ja abistama. Sellest paktist aga ei tulnud midagi välja, sest 2 riiki ei olnud nõus seda sõlmima: Saksamaa ja Poola. Selle asemel jõudis Prantsusmaa lepingu sõlmimiseni NSVL-iga, kuna nägi just NSVL-s seda jõudu, kes oleks valmis vastu seisma Saksamaale.
see ametlik tunnustus oleks tulnud, siis sõjajärgsed rahvusvahelised olud oleks olnud teistsugused. Mis puutub veel NSVL, siis al 42. aastast mõeldi võimalikule sõjajärgsele stsenaariumile veelgi rohkem - tegeleti sellega Kremlis väga intensiivselt. Sõja lõpuprioodil oli selge, et sõda lõppeb SKS lüüasaamisega, siis teiseks NSVL eesmärgiks oli korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber. Seda ka tglt lääneriikide heakskiidul tehti, sõlmiti vastavad lepingud Poola, Tsehhoslovakki, Rumeenia ja Soomega. Võeti üle Tuva riik - likvideeriti selle iseseisvus, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saarte okupeerimine - NSVL positsioon peale sõda oli tugevam kui sõjaeelselt. Kogu selle protsessi üheks osaks oli ka piiride muutmine Baltikumis. Siin on esmalt oluline, et nende erinevate kokkulepete kaudu isoleeriti Baltikum Euroopas, oluliseks tähiseks 45. aasta juulis-augustis
annaabi.ee 
