) 3 CLAES OLDENBURG (tegi pehmetest kottidest järele igapäevaseid tarbeesemeid); (7.) 4 ANDY WARHOL (8.) Kõige tuntum popkunstnik on ANDY WARHOL. Warhol sündis 1928. aastal (9.). Samas on siiani segane tema täpne sünniaeg ja koht. Nüüdseks peetakse ta sünnipäevaks 6. augustit ja kohaks Pittsburghi. Ka väga paljud erinevad rahvad peavad teda enda kunstnikuks. Külma sõja ajal, kui eksisteeris riik nimega Tsehhoslovakkia, peeti tähtsateski monograafiates Warholit tsehhiks, sest tema koduküla Medzilaborce asus nimetatud riigi territooriumil. Ime siis, et 1990ndate alguse Prahas ei tekkinud Warholi-kultus, mis väljendus lausa temaatilise rokk-ooperi lavastamises. Pärast Tsehhoslovakkia jagunemist Tsehhiks ja Slovakkiaks 1993. aastal aga hakati üha valjemalt rääkima sellest, et Medzilaborce asub hoopis slovakkia territooriumil. Warholi vend John asutas sinna koguni Warholi muuseumi. Niisiis kas Warhol on slovakk
Rahvademokraatlik Vabariik · Vietnami Sotsialistlik Vabariik Muutused Euroopa kaardil · 03.10.1990 Ida-Saksa alad liideti SLVga · 1991 seoses NSVLi lagunemisega: Baltimaad taastasid iseseisvuse, tekkis rida uusi riike: Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Moldova... · Tsehhoslovakkia jagunes Tsehhiks ja Slovakkiaks · Jugoslaavia lagunemine oli tunduvalt dramaatilisem Venemaa · 1991 pärast ebaõnnestunud riigipööret lagunes NSVL. · B. Jeltsini algatusel sõlmiti detsembris 1991 kokkulepe SRÜ moodustamise kohta. · 1993 vastasseis presidendi ja ÜNi vahel · 1994 1. Tsetseenia sõda · 1998 rubla järsk langus · 1999 B. Jeltsini tagasiastumine. Presidendiks
dollareid. Hinnad olid kunstlikult kõrgeks aetud aastal 1929. 4. Millised olulised muudatused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil pärast I maailmasõda Tekkisid uued riigid ja lagunesid impeeriumid. Austria lagunes Austriaks ja Ungariks. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola eraldati Venemaast. Jogoslaavia lagunes Serbiaks, Horvaatiaks ja Sloveeniaks. Tsehhoslovakkia lagunes Tsehhiks, Slovakkiaks ja Moldooviaks. Poola sai väljapääsu merele, Saksamaa kaotas oma pindalast kaheksandiku. 5. Iseloomusta Locarno konverentsi 1925 (Reini pakt) loodi süsteem, mis välistaks Saksamaa ja Prantsusmaa vaheklise sõja. SaksaBelgia ja SaksaPrantsusmaa piirid jäeti puutumata relvadest ja sõjaväest vabaks 6. Hispaania kodusõda 1936 juuli1939märts. Itaalia, Portugal ja Saksa säjaväed võitlesid partei vastu, mida tetas NSVL
Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja tagurlaste vahel. Poolas sai 1989 kõige esimesena peaministriks mitte-kommunist. Saksa DVs, Tsehhoslovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias kukutati kommunistid võimult ka 1989. Tsehhoslovakkias toimus nn. sametrevolutsioon, presidendiks sai Vaclav Havel (1989). 1992 jagunes Tsehhoslovakkia kaheks iseseisvaks riigiks: Tsehhiks ja Slovakkiaks. Saksa DV kauaaegne parteijuht kommunist Erich Honecker oli eriti vanameelne ja kangekaelne. Novembris 1989 rahvas lõhkus Berliini müüri. Saksa DV ja Saksa LV ühinesid 3. oktoobril 1990. Rumeenias oli kõige verisem kommunistliku reziimi lagunemine. Sealne kommunistlik liider Ceauþescu oli tõeline diktaator 1989 rahvas kukutas ta, arreteeris ja hukkas (koos naisega). Jugoslaavia lagunes 1991-1992. Iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia
Hitleri rahustamiseks, Inglismaa peaminister Chamberleini juhendusel sõlmisid 29.sept 1938.a Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse, sel konverentsil oleks olnud võimalus Hitlerit peatada, aga seda ei tehtud. Hitler sai konverentsist auru juurde ning okupeeris siiski Tsehhoslovakkia, jagati Tsehhiks ja Slovakkiaks (läks täielikult Saksamaa koosseisu). Kummaline sõda 3.sept 1939 otsustasid Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutada Saksamaale sõja (sellega asi ka priidus). Suurbritannia ja Prantsusmaa olid ääretult positiivsed. Kujunes välja 2.liin: Maginot ja Siegfried. Seal ei sõditud, vaid toimus propaganda sõda. Seda on USA ajakirjanikud nimetanud kummaliseks sõjaks, Saksalased istumissõjaks. 10.mail 1940 Saksamaa lõpetab
ühise laua taha ning jõudsid järeldusee et taastada tuleb demokraatia. 2) Bulgaaris, Tsehhoslovakkias ja Saksa DV-s püüdis kommunistliku partei juhtkond viimse hetkeni uuendustele vastu seista. Kui sellest midagi välja ei tulnud nõustuti lõpuks erru minema. Tsehhoslovakkias aset leidnud sündmusi on nimetatud samet revolutsiooniks, esimesel jaanuaril 1993 lagunes Tsehhoslovakkia Tsehhiks ja Slovakkiaks. Võimule saanud uus valitsus hakkas ette valmistama saksamaa ühendamist. See toimus valemi 2+4 järgi. Seetähendab: kõigepealt jõudsid sakslased omavahel kokkuleppele ja kooskõlastasid siis otsuse nelja suurriigiga 3) Rumeenias läks verevalammiseni: rahva meeleavalduste vastu saadeti tankid millele järgnes rahva ülestõus. Sõjavägi läks rahva poole üle, diktaator Ceauseseu'le jäid truuks ainult julgeoleku väed.
annaabi.ee 
