Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupaansambleis Jaya stambha avaldub kunstide süntees: neid kaunistavad inim- ja loomakujud, budismisümbolid ja puule najatuvate puuhaldjate jaksade kujud, mis kehastavad naiseilu ideaali. Asoka ajast pärineb rohkesti paleesid, Andhra ja Sunga riigi ajast kaljusse raiutud koobastempleid tsaitjasid ja kloostreid vihaarasid. Templite ja kloostrite kaunistused matkivad puuarhitektuuri. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber
asusid elama India jumalad Brahma ja Buddha. Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupasid võiks võrrelda Egiptuse püramiididega. Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri. India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum. India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a. TOIT
hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame viilkatus toetub antablemaanile. Samasugused etruskide ja roomlaste templid asetsevad harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel. 11) Amfora suur, maalitud, kitsa kaela ja kahe kandmega savinõu. Kasutati Vana- Kreekas ja Roomas veini või õli hoidmiseks ja veoks, harvem urnina. Erilisi õliga täidetud amforasid
Stuupa ahitektuurilised vormid olid hilisemate India templitega võrreldes lihtsad ja ranged. Stuupasid võiks võrrelda Egiptuse püramiididega. (1) Omalaadseks India templi tüübiks on nn. tsaitja. Sedalaadi ehitiste all mõistetakse asja, mida austatakse. Temasse peidetud stuupa on kui kõikide asjade algpõhjuse sümboolne kujutis, mis on säilitanud oma esialgse kuju, kuid esineb tunduvalt väiksemates mõõtmetes. Enamik tsaitjasid on kaljust välja raiutud ja ühendavad endas tihedalt arhitektuuri ja skulptuuri. India templid koosnesid tavaliselt kolmest osast: kaetud sammaskojast, kuhu pääsesid usulikud, eeskojast ja kõige pühamast paigast, mille kohal kõrgus suur torn. Templi tähtsaim osa oli püha paik - igast küljest kinnine ruum. India kultuur saavutas oma õitseaja Gurpa dünastia ajal (320-480). India vanimad skulptuurid pärinevad III-II saj. e.m.a. (1, 2 )
annaabi.ee 
