käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati Eestis ametlike maksevahenditena: Tsaari-Vene, Venemaa Ajutise Valitsuse ja Nõukogude rahatähti, Saksa riigimarkasid, okupeeritus territooriumide tarvis Saksamaal välja antud Ida- Laenukassa rublasid ja markasid ning lisaks ka Soome markasid. 5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992 2.1. Eesti mark Ehkki Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24
hobuse tunnusmärgid, kas kasvatatud või ostetud (RT 1920 nr. 187) Ostu-mõõgi korral pidi politseid selle tehingu kinnitama Hobuseid ei saanud riigist välja viia piiri valvasid sõdurid (vargale ei tohi vargusest tulu tõusta lõika läbi realiseerimiskanalid) hiljem professionaalsed piirivalvurid Eestiaegsed kohtuinstantsid: I aste Rahukohus II aste Rahukogu 3-liikmeline III aste Riigikohus tsaariajast ülevõetud 1935 võeti vastu Eesti kriminaalseadustik, enne seda nuhtlusseadus vana ja uus. (1830 nimede panek) Loeng X 12.12.2013 Si vis pacem, para bellum Kui tahad rahu, valmistu sõjaks Vitae, non scholae dicimus Elu jaoks, mitte kooli jaoks Vivat, crescat, floreat! Elagu, kasvagu, õitsegu! Silentium ad cantum! Palun vaikust laulu alustamiseks! Liiklusohutus
näitekunst, kehakultuur, ajakirjandus. Juhtis Kultuurkapitali Nõukogu – valitsuse ja Riigikogu esindajad + valitsuse poolt määratud kultuuritegelased. 1930 II poolel suunati pool laekuvatest summadest valitsuse, hiljem presidendi käsutusse. Sel moel sai toetada selliseid valdkondi, mis ei kuulunud otseselt sihtkapitali valdkonda (Liivi rahvamaja ehitamine Lätti). 2 Haridus Kooli pärand tsaariajast: Täielik (peaaegu) kirjaoskus; Tihe algkoolivõrk (üldharidust siiski ei olnud); Keskhariduskoole oli 1917 umbes 35 kooli; Kõrgharidust anti: Tartu Ülikoolis, Veterinaarinstituudis; Koolid olid sõja tõttu kannatanud; Õpetajaid ja õpilasi viidi Venemaale; Tartu Ülikoolist viidi ära teadusliku väärtusega vara. 1917 – 1918 a sündmuste ajal elas kool läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist;
reorganiseeriti 1950. aastate lõpul kokku 80% siinsest riiklikeks ehk teisisõnu tööstustoodangust. natsionaliseeriti täielikult. Tõsi, ka rahvamajandusnõukogu 1950. aastail säilitas Eesti tööstus ajal allus Eesti majandus tervikuna mitmed osalt veel iseseisvus- või Moskvale, s.t. keskaparaadis isegi tsaariajast pärit jooned. Edasi kinnitatud plaanile. Ent kuniks töötasid arvukad iseseisvusajal või operatiivne otsustamisõigus oli Tal- enne sedagi alustanud ettevõtted, linnas, oli asjaajamine mõnevõrra tootes Eestis varemgi valmistatud hõlpsam, kuna tootmisjuhtidel ei kaupu, nagu raadiotehnikat, jalanõu- olnud tarvis iga allkirja ja sid, tekstiili, mööblit, paberit jms
Sõjaeelne olukord, mis saksa ajal polnud halvenenud, ja korra hoidmise harjumus olid täies elujõus. Kuid korras tänavate ja linnajagude kõrval laiusid varemed. Lammutati palju ja ehitati vähe. Lammutamist nimetati küll "taastamiseks", kuid tavaliselt tähendas see varemete mahakiskumist, mitte nende taastamist. Uusehitised valmisid esialgu uhkeldavas stalinistlikus stiilis. (Ibid.) Rõhuv enamus linnarahvast elas aga mugavusteta puust üürimajades, mis suuremas osas pärinesid tsaariajast, osalt ka iseseisvusjast. Paremal juhul oli olemas veevarustus, halvemal juhul toodi vett pangega kaevust. Reeglina aga polnud majja ulatuvat kanalisatsiooni, välja arvatud Tallinnas. Reovee jaoks oli õuel lampkast, pesu pesti pesuköögis, ja kui korterite arv polnud liiga suur, siis oli igal perenaisel veel endise peremehe poolt ette nähtud pesupali. Seep oli hinnaline, osalt keedeti seda ka ise. Linlase sõjaaegade tüüpiline probleem- küttepuud- kummitas ka sõja järel
annaabi.ee 
