Teoses kohtuvad erinevad arusaamad armust, ühelt poolt naiivne ja lembeline uskumus tõelisest armastusest, teiselt poolt isalik, varjatud kiindumus. Kuidas armastasid Tatjana ja Jevgeni? Jevgeni Onegin, noor Vene aristokraat, kelle elu on möödunud Peterburi suurejoonelistel ballidel, on harjunud pinnapealse armastusega. Maale kolides kohtab mees Tatjanat, kes temasse armub. Onegin keeldub neiut armastamast, sest arvab, et tütarlaps ei vääri temasugust truudusetut linnavurlet. Siinkohal arvan, et Jevgeni kiindus neiusse, kuid ei suutnud seda näidata, sest ei vaevunud välja tulema linnas külge jäänud pealiskaudsest olekust. Tema jaoks oli siiras ja tingimusteta arm, mida Tatjana talle pakkus, midagi võõrast ja harjumatut. Mees oli teinud vea, mida ta hiljem kahetsema asus. Tatjana Larina, veel teismeliseeas tütarlaps, oli vaikne mõisapreili. Oneginit kohates armus ta. Noor neiu valas mehe pärast lõputuid pisaraid, kuid arm oli ühepoolne
,,kaitselepingu". 2. Hiljem uuendas jahve lepingut Moosesega Siinai mäel. 3. Kümme käsku Jahve poolt kehtestatud seadused · Ainus jumal Jahve · Ära tapa · Ära varasta · Austa oma vanemaid · Keelasid abielurikkumise ära 4. Kõik kokku Moosese seadused 5. Vaeseid ja viletsaid kaitsesid seadused ülekohtu eest. 6. Pereisa oli peres kõige tähtsam ja otsustas kellega tütar abiellub. 7. Mehel võis olla mitu naist, truudusetut naist ootas aga surmanuhtlus. Prohvetid usukuulutajad, kes lubasid, et uue valitseja saabumisega algab üleüldine õnneajastu. 1. Püüdsid ausalt õpetada rahvale seda, mida nad ise pidasid õigeks. 2. Prohvetite meelest olid kõik hädad, mis Iisraeli tabasid tingitud sellest, et kummardati ka ebajumalaid. 3. Prohvetid kuulutasid, et kunagi sünnib Taaveti soost valitseja, ehk messias, kes lõpetab iisraeli rahva kannatused. 4
3. Määra romaani tegevusaeg ja ruum peatükkide järjestuses. Kirjelda kaht põhimõtteliselt erinevat tegevuskeskkonda. Mõtesta tegelaste, eriti Onegini ja Tatjana, ning keskkonna suhteid. Algeslt toimub tegevus Leningradis, kus toimuvad igapäevaselt suured pidustused ja aadlikud elavad priiskavalt. Seejärel kolib Onegin maale- mõisa, mille omanikuks on ta saanud. Seal tutvub ta Tatjanaga, tagasihoidliku maaneiuga. Kuna Jevgeni ise on nii tüdinud pralledest ja on elanud truudusetut elu, siis tema jaoks pole olemas sellist asja nagu armastus. Peale kahetsevat duelli oma parima sõbraga ja tolle selle läbi tappes naaseb Jevgeni tagasi Leningradi, kus kohtab oma sõpra kindrali ja tolle naist ning saadest teada, et see kaunis daam on tema kunagi ära põlatud Tatjana. 4. Iseloomusta Onegini elu maal tegevus mõisas, suhted talupoegadega, naabritega, enesetunne. Kas maaelu toob midagi põhimõtteliselt uut Onegini ellu? Selgita!
34 Testamendis. Apostel Paulus tsiteerib seda. Anna enesetappu ei saa käsitleda kui karistust. Kontseptsioon on keerulisem. Tolstoi rõhutas Dumas'd ja tema raamatut ,,L'homme-femme" naisinimene. Dumas arutab selle üle, mida teha naistega, kes murravad oma meestele truudust. Dumas soovitab need naised ära tappa. Hiljem kirjutab Dumas ka näidendi ,,Claudiuse naine" peategelane tapab ära oma naise. Tolstoi väidab talle aga vastu truudusetut naist pole vaja tappa, ta saab ise hukka. Ka selles romaanis on bioloogiline valdkond. Võrreldes ,,Sõja ja rahuga" täpsustab ja mõnes mõttes muudab selle valdkonna laiahaardelisemaks. Tähtsaimaks teoseks saab tema jaoks Schopenhaueri ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Sch käsitleb naist kui pimedate tungide, stiihilste jõudude kehastust. Samuti püüab kujutada naist ka Tolstoi stiihilise jõu kehastusena. Anna on veetlev, sümpaatne, väga sügava hingeeluga tegelaskuju
119 jõudis, oli võitlus juba lõppemas. Rüütlite raudriiete ja sõjakunsti vastu ei ulatunud talupoegade hulk ega vahvus, sest vajalik ettevalmistus ja juhatus puudusid. Rüütlid murdsid veriseid sihte nende ridadesse ja raiusid üksikud salgad viimseni maha. Aga kõik need salgad langesid selsamal paigal, kus nad seisid ilma sammu taganemata, ja kes vähe suutis, see kiskus ühe vastase surma kaasa. Kaugelt suurem jagu eestlasi, nende hulgas peaaegu kõik vanemad, kattis verist, truudusetut, siiski armastatud isamaa pfnda oma kehadega. Tasuja -- nüüd mitte enam kardetav mässutõstja ning raliva vabastaja, vaid õnnetu, surmaotsiv talupoeg Jaanus -- nägi kohe, et siin enam mingit võidulootust üle ei jäänud. Ka tema südames olid kõik lootused kustunud, kõik oli tühi, külm, ja kole. «Vennad!» hüüdis ta, ja tema mehine hääl kõlas viimset korda oma täie jõuga, tema silmad särasid üleloomulikul läikel, «vennad! Siin ilmas pole meil enam midagi otsimist
annaabi.ee 
