ebaotstarbekas paigutamine, tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud agraarmaa , kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus oli peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel kapitalil. USA: Rikkuste konsentratsioon. USA oli jõudnud maailmas esikohale tööstustoodangu poolest, 20. Sajandi algul kasvas kapitali konsentratsioon. Ettevõtted jagunesid trustideks ja kompaniideks: 1) Morgani grupp Ühendatud Terasekorporatsioon, Kummitrust ja Viljaniidumasinate Kompanii. 2) Rockefelleri grupp Standard Oil ( nafta ) Kiire arengu põhjused: ·maavarad · põllumajandus mitmes kliimavöötmes ·uut tehnikat rakendati kiiresti ·ameerikalik asjalikkus (ettevõtlikus) ·kodanlik demokraatlik revolutsioon ·lai siseturg ·välismaise tööjõu rakendamine ·vanuseliselt soodne struktuur · pool saj. polnud Ameerikas sõdu
Erinevalt teistest riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused. Tööstuse arengut soodustas ta raudteelevik, mis kiirendas kaupade laialivedu. · Monopolide teke. Majandusliku konkurentsi tõttu tekkisid iseseisvatest väikeettevõtetest kompaniid. Need liitusid firmadega ja tekkisid korporatsioonid. Korporatsioonide erinevates tootmisharudes tekkisid veelgi suuremad majanduslikud ühendused - monopolid, mida Ühendriikides nimetati trustideks. Enamasti olid trustide osanikeks pangad. Püüti kõikvõimalike vahenditega dikteerida hindu ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. Väikeettevõtted ei suutnud suurettevõtetega konkureeerida. · Lääne lõplik alistamine. Olenemata suurtest edusammudest, jäi peamiseks ettevõtteks siiski põllumajandus. Põllumajanduse areng, nt. uute sortide ja masinate teke suurendasid oluliselt saagikust. Ühendriigid muutusid suurimateks nisutootjateks
Sellega ei lepitud lõunas, kus loodi rida rassistlike organisatsioone. 2.USA kiire tööstusliku arengu põhjusi 19. sajandi teisel poolel. · Maavarad · Arvukas sisserännanud tööjõud · Lai siseturg(linlased ostsid enamuse tööstuskaupadest poest) · Puudusid suured sõjalised kulutused. · Raudtee ehitamine(sidus riigi erinevaid osasi) 3. Kuna majanduslik konkurents oli tugev, tekkisid suured majandusühendused, monopolid, mida USA's nimetati trustideks. Ühendriikide peamine majandusharu oli põllumajandus, kus käsitöö asendus masinatega. Lääne hõlvamise käigus asustati indiaanlased ümber reservaaatidesse. See viis sõdadeni indiaanlaste ja uusasukate vahel. Kiire linnastumise tagajärjel olid 19. sajandi lõpuks saanud miljonilinnadeks New York, Chigago ja Philidelphia. Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus jne
saa. Alati peab ka meeles pidama, et kuigi need inimesed on pärit kusagilt mujalt on nad alati ameeriklased ja see ongi kõige suurim mõju nende inimeste elule ja väärtustele. Ameerika Ühendriigid 20. sajandi algul. Rikkuste kontsentratsioon: 1894. aastaks oli USA jõudnud tööstustoodangu mahu poolest maailmas esikohale. 20. sajandi algul kasvas kapitali kontsentratsioon. Eelmisel sajandil tähendas kontsentratsioon ettevõtte ühinemist kompaniideks või trustideks, 20.sajandil tekkisid juba trustide ühendused. Suuremaid monopolide gruppe oli kaks: Morgani grupp ja Rockefelleri grupp. Morgani grupi kontrolli all oli esimene miljarditrust Ühendatud Terasekorporatsioon, peale selle Kummitrust ja 1902. a. loodud Viljaniidumasinate Kompanii. Morgan oli ka suurimaid pankureid ning ta omas arvukalt direktorikohti raudteekompaniides ja kindlustusfirmades. Rockefelleri grupi peamine trust oli naftaga tegelev Standart Oil. 1915. a
annaabi.ee 
