Hooliv kaaslane Minu sõber Raido on väga hooliv poiss. Juba üle aasta käib haiglas väikestele lastele raamatut ette lugemas, sest ta tahab, et haiglas olevatel lastel oleks seal võimalikult tore olla ning lisaks teeb Raido palju muid heategusid. Mina räägin teile loo sellest, kuidas sai alguse Raido ja Juhani sõprus. Juhan oli enda klassis ainuke poiss, keda narriti ja kiusati Juhan oli võrreldes teistega üsna trullakas ja üleüldse jättis tema välimus kõvasti soovida. Poisi riided haisesid. Kõik sellepärast, et Juhani ema oli surnud, kui poiss oli veel päris pisike ning Juhani isa jõi pidevalt. Poisi eest ta hoolitsenud ja lapsega ta hakkama ei saanud.Ühel päeval, suri ära ka Juhani isa. Poisil polnud kuhugi elama minna, sest ühtegi sugulast tal polnud, kelle juurde poisi saaks anda. Siis otsustatigi, et poiss tuleb lastekodusse saata. Juhani elu küll
Ta oli ohtlik, põnev, huvitav. Mustad juuksed, tätoveering, tanksaapad, pealuuga sõrmused, sõjaväelaigulised püksid. Diana, Heidi parim sõbranna, kes toetab teda heas ja halvas. Tegelased Reimo, Heidi endine poiss. Reimo pärast tegi Taneli õde enesetapu. Pahatahtlik, suhtes seksi peal väljas. Lisbet, Taneli õde. Eric, Taneli vend. Suri autoavariis. Oli Taneli eeskuju, suur, tugev. Linda, Heidi ema. Lühike ja natukene trullakas. Piiras Heidi elu, ootas temalt liialt palju ja oli liiga range. Sündmused Reimo jätab Heidi maha. Tanel leiab purjus Heidi silla alt. Tanel ja Heidi hakkavad üksteisele meeldima. Heidi mõistab, et on jäänud rasedaks. Tanel räägib Heilile needusest ja sureb. Katkend raamatust Esimene mahv oli vastik, ta köhis selle kohe välja. ''Kuidas see saab küll kellelegi meeldida?'' küsis Heidi voolavalt jõelt, mis suubus silla alt
keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja 18. Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). 19. Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl 20. Pr Paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne 21. Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt 22. Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne 23. Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 24. Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid 25. Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis
Tundub olevalt väga sõbralik. Heidi on talle väga kallis. Reimo- Heidi endine poiss. Poiss, kelle pärast tegi enesetapu Taneli õde. Väga pahatahtlik poiss. Heidiga suhtes oli ainult seksi peal väljas. Levitas kuulujutte Heidist Lisbet- Taneli õde. Tegi enesetapu Reimo pärast. Eric- Taneli vend, kes suri autoavariis. Ta oli nagu Taneli koopia. Tugev, treenitud. Kindlasti Taneli suur eeskuju. Linda- Heidi ema. Välimuselt oli ta lühikest kasvu ja natukene trullakas. Klassikaline koduperenaine. Iseloomult oli ta Heidi vastu range. Ta ootas temalt liiga palju. Piiras ta elu. Minu arvamus: Raamatu algul, oli peamiseks probleemiks see, et Reimo oli Heidi maha jätnud. Heidi jaoks paistis see olevat maailma lõpp. Kuid kui ta õppis tundma Tanelit, võõrast, kes päästis ta elu, tekkisid uued probleemid. Probleemid tekkisid kooliga, emaga. Probleemid emaga läksid järjest hullemaks, kui ta teatas emale, et ootab Taneli last. Ema viskas ta kodunt välja.
silmad, klassijuhataja Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl Pr paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt, Inspektor Ambel/ Tintman matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40 Weseler/Kiks saksa k õp, pensionile II osa ( 11klass) Krafft kõhn, päevitunud, nudipäine Härra Prikk looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid Peeter Puhm ,,Tubli on", hüüdnimi: Tuhm, koolinõunik, kolonel, töötas
PEETER I, TALLINN JA KADRIORG Katariina 1703 kohtas Peeter naist, kellest sai tema teine naine ja Venemaa esimene keisrinna. Leedu talurahva seast pärit Marta Skawronska (või ka Rabe) oli sattunud Vene väe kätte Marienburgi (praegune Alüksne Lätis) vallutamisel. Mensikov võttis Marta oma majapidamisse ja seal ta kohtaski tsaari, kelle armukeseks kohe ka sai. Ta läks üle õigeusku ja võttis nimeks Jekaterina (Eesti tava kohaselt Katariina). Väheldane ja trullakas, pesi Katariina Peetri pesu, rahustas tema vihahooge, vähendas sõjakäigu ebamugavusi ja hädaohte ning sünnitas talle 12 last. Peeter abiellus Katariinaga eraviisiliselt 1707 ning ametlikult ja avalikult veebruaris 1712. Pärast seda tunnustati Katariinat kui tsaarinnat, 1714 laskis Peeter Katariina ka kroonida. Lossi ehitamine 1718.aasta 19. juulil saabus Peeter I järjekordselt Tallinna. Tal oli kaasas Itaaliast pärit arhitekt Niccolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras
väike Agnes kord ei saa Armeenia keisri-prouaks või mõneks muuks. Ta viis ta mustlaste juurde. Need hakkasid last imetlema, kallistama oma mustade suudega suudlema, ta väikesi käsi imetlema ja seda kõike paraku ema suureks rõõmuks! Kõige suuremat rõõmu aga tundsid nad ta ilusaist jalgadest ja sussi-kestest. Laps polnud veel aastatki vana. Ta pudistas juba sõnu, naeris laia naeru emale otsa vaadates, oli priske trullakas ning meenutas oma hurmavate liigutustega inglikest. Ta tundis suurt hirmu mustlaste ees ja hakkas nutma. Kuid ema suudles teda tugevasti ja läks minema, vaimustatud tulevikust, mida ennustajad Agnesile olid ette kuulutanud. Ta saavat kaunitariks, kehastatud vooruseks, kuningannaks. Paquette läks tagasi oma katusekambrisse Raske Vaeva tänavas, olles uhke, et viis koju kuninganna. Teisel päeval kasutas ta silmapilku, kus laps ta voodis veel magas (ta magas