Puupuhkpillid Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Puupuhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisel pillitorus. Heli on seda madalam, mida pikem on õhusammas. Piki pillitoru asetsevad augud, mida mängija katab sõrmedega või klappidega, et saada eri kõrgusega helisid. Et tekiks heli, on vaja õhk võnkuma panna ja selleks on vaja kahte asja: huulikut ja trosti. Puupuhkpill ei tähenda materjali nimetust, millest valmistatakse pilli, vaid pilli ehitust ja kõla omadusi. Pille valmistatakse enamjaolt tugevast puidust palisander, kookospalm, raudpuu. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi materjale klaas, metall. Puupuhkpillid on: flööt, oboe, fagott, saksofon, klarnet
selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema. Ta satub suurde masendusse ning hakkab jooma ja hiljem sureb. Kremer on amoraalne mõisnik. Selle lausega on mõeldud seda, et Kremer on ebasobiva käitumisega mõisnik. Mari on keerulise hingeeluga, isepäine naine. Teoses on Mari väga tugeva iseloomuga kuid mitte järeleandmatu. Võõraste vastu oli ta trosti täis, heaks näiteks on selle kohta juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning Mari sellepeale sõnakestki ei lausunud. Mari käitumine oli kohati mõtlematu kuid siisgi meeldis mulle mari teoses kõige rohkem.
milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte asetus, sõrmede ja keele koostöö, sügav hingamine, õige huulte asetus ja täpne trosti suhuvõtmine, õhu toe kasutamine, oboe häälestamine, puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted mängu ajal, fraseerimine ja vabalt musitseerimine, lihtsamate strihhide kasutamine, enese kuulamine. Oboe on puupuhkpillidest kõige väiksema mänguulatusega pill. Tema valmistamiseks käsutatakse kas musta puud (eebenipuud) või tehismaterjali (eboniiti). Oboe kõlatorus on 16-22 sõrmeava. Kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtri-ga.
PUUPUHKPILLIDEL tekib heliõhusamba võunkumisest pillitoru sees.heli on seda madalam mida pikem on õhu sammas pikki pillitoru asetsevad augud,mida mängija katab kas sõrmedega või klappidega, nii saadakse erineva kõrgusega heli. Et tekiks heli on vaja õhk panna võnkuma. Selleks kasutatakse huulikut ja trosti e. Liistakas. Trostid on valmistatud alati pilliroost. Puupuhk ei tähenda materjali nimetust, vaid pilli ehitust ja kõlaomadusi.Pillid valmistatakse tugevast ja vastupidavast puidust või plastist. Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled.
pärilt idamaalt. Valmistatakse puidust ja tehismaterjalist. Klarnetil on kuni 28 ava, ükstorst. Klarnet on nii soolo kui ka jazzi pill. Kuulsamad mängijad on Tooma Valivoo ja Hannes Altrov. Fagott Fagott on kõige madalama heliga puupuhkpill, tehakse vahtra ja palisandrist. Fagott on tavaliselt punast värvi. Fagotil on väga pikk kõlatoru üle 2,50meetri. Riputatakse kaela. Fagottil on 25-30 kõlaava, kahekordne lesthuulik., 2 trosti ja huulik on ühendatud kõlatoruga S-kujulise peenikese metall toruga. Fagotti mängitakse sümfooniaorkestris. Tuntumad mängijad on Andrus Leppnurm ja Peeter Sarapuu. Saksofon Saksofon on noorim esindaja. Leiutas Adolphe Sax 19 sajandil. Klarneti eeskujul, 1 lesthuulik. Pillitoru on tagasi painutatud v.a sopransaksofonil. 18-21 kõlaava. Saksofone valmistatakse metallisulamitest ja ainuke puit osa on trost. Tämber on intensiivne, mahlakas sensuaalne
hääldamise moodi. Siis teeb pill õige põrisevat ja veidi süngevõitu häält. Seda mänguvõtet märgitakse itaaliakeelse sõnaga frullato. Frullato`s võib pilli puhuda ka flöödimängija. LESTHUULIK Lesthuulik on puupuhkpillidel. See on õhuke pillirooplaat. Klarnetil kinnitatakse ta pillitoru külge klambriga. Oboel ja fagotil kinnitub lesthuulik pillitoru külge väikese torukese kaudu. Nende pillide huulikus on kaks vastamisi asetatud pillirooplaati. Õhku läbi trosti puhudes paneb pillimees pillirooplaadikesed võnkuma. Võnkuma hakkab ka õhusammas pillitorus ja pill teebki häält. VASKPUHKPILLIDE VENTIILID, PUMBAD JA KROONID Vaskpuhkpillide torusse ei tehta auke. Siin muudetakse õhusamba pikkust pillitorus sedaviisi, et paigaldatakse pillitorule torupikendeid ehk kroone. Need on erineva pikkusega ja niimoodi muutub ühtlasi ka kogu pillitoru üldpikkus. Et juhtida õhusammas vastavalt muusikapala viisikäikudele ühte või teise
jälgiv aktiivsus lülitub välja. · Teate lähetaja ajendub "huviloiu kuulaja kujundist", püüab piirduda olulisemaga ja jätab välja detailed ning argumentatsiooni; sellest tulenevalt muutub aga jutt kahvatuks ja ebamugavaks. · Püüdes vältida mittemõistmist, laskutakse koolmeisterdavana ülelihtsustamiseni, kuulajas äratub see aga igavust ja trosti. 10 · Kuigi iguüks märkab, kui temast ei saada aru, ja paljudele selgusetuks, millest see on tingitud. Oma kommunikatiivsust kahandavad omadused on inimesele endale raskesti nähtavad. Partneripoolse mõistmise puudust põhjendatakse valdavalt teise mõttelaiskuse ja taipmatusega. Asja püütakse tihti parandada oma teate sõnasõnalise või varieeritud ülekordamisel, hale valjuse ja
annaabi.ee 
