Kraana ööpäevane tootlikkus leitakse: Pöpi = Pvi ×nv , (21) kus nv vahetuste arv ööpäevas. Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk-kauba laadimisel-lossimisel leitakse kraana töötsükli pikkus: Tts = thar + tlh + (ttk + t pk + tlk + ttt + t pt + tlt ) ,(22) kus thar kauba troppimise kestus; tlh kauba lahtitroppimise kestus; ttk, tlk koormaga haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus; ttt, tlt tühja haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus; tpk, tpt vastavalt koormaga ja tühja haardeseadise pööramise kestus; operatsioonide ühtlustamise tegur, tükk-kaupade puhul on see 0,8 ... 0,9. Kestused on kõik sekundites.Kauba troppimise ja lahtitroppimise operatsioonide
kus – vahetuste arv ööpäevas. Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk-kauba laadimisel-lossimisel leitakse kraana töötsükli pikkus: Tts thar tlh (ttk t pk tlk ttt t pt tlt ) T ts = 2 + 2 + 0,85( 12 + 15 + 12 + 25 + 11 + 25) = 89 s t har kus – kauba troppimise kestus; 2s t lh – kauba lahtitroppimise kestus;2s t tk ; t lk – koormaga haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus; 12s t tt ; t ¿ – tühja haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus; 25s t pk ; t pt – vastavalt koormaga ja tühja haardeseadise pööramise kestus;15s/11s
tagamiseks piisavalt värsket õhku. 5. TÕSTESEADMED Liikuva või teisaldatava tõsteseadme kasutamisel peab olema tagatud selle püsivus arvestades maapinna profiili ja pinnaseomadusi. Töötaja ei tohi asuda rippuva lasti all, kui see ei ole hädavajalik tööülesande sooritamiseks. Lasti teisaldamine üle kaitsevarjeta töökoha, kus viibivad töötajad, on keelatud. Tõstmise abivahendid ja troppimise viis valitakse vastavalt lasti, selle haardekohtade ja kinnitusseadiste liigile ning ilmastikutingimustele. Tõstmise abivahendite hoidmisel tuleb vältida nende vigastamist ja tehniliste näitajate halvenemist. Kasutades lasti tõstmiseks liikuvat tõsteseadet, peab tööandja rakendama abinõud selle kaldumise, ümbermineku või iseenesliku paigast liikumise vältimiseks ning tagama kontrolli nimetatud abinõude õige rakendamise üle.
luugilaudu. Trümmi trepp peab olema valgustatud. Laeva tõsteseadmetel lubatakse töötada ainult isikuil(vintsimees), kes on saanud vastava ettevalmistuse ja praktilise kogemuse. Vintsimehele peab abimeheks olema instrueeritud madrus- uhman. Uhman peab jälgima laadijate ohutud töötamist trümmis, tekil ja kail ning võtma vastutusele turvameetmed. Tööde läheduses on keelatud olla isikutel kes sellega seotud ei ole. Raskusi tuleb tropiida või haakida vastavalt troppimise skeemile, mis on näidatud taaral.Vintsimees peab jälgima, et asju tropiks õige inimene, kaalud ja esemed oleks õiged ning jälgida muid sellega seosnevaid töid. Trümmi võib minna ainult vanemtüürimehe loal, sinna peab alati minema kahekesi kuna seal on ohtlikke aineid. • Õigesõlm, lühike pleiss. • RSK-65
soringute kaldenurk teki suhtes peab olema 45° ja 60° vahel. 68 Kui paagil puuduvad soringute kinnituskohad (aaspoldid), pannakse soringud ümber paagi ja kinnitatakse mõlemad soringu otsad ühele ja samale poole paaki. Vedurite, transformaatorite ja teiste raskekaaluliste lastide kinnitamine Enne lastimise algust peab kapteni käsutuses olema raskekaaluliste lastide kohta järgmine informatsioon: - täismass - mõõtmed, joonised - massikeskme asukoht - toetuspinnad - troppimise kohad - soringute kinnituskohad. Raskekaaluliste kaubaühikute lastimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata rõhule, mida need avaldavad toetuspinnale. Mingil juhul ei tohi lubada, et rõhk ületaks antud tekile või luugikaanele lubatud koormust. Rõhu vähendamiseks tuleb lastiühiku alla panna puidust prussid, jaotamaks koormust suuremale pinnale ja suuremale hulgale taladele. Puitprusse kasutatakse ka hõõrdejõu suurendamiseks lastiühiku ja teki pinna vahel.