• Juhan Liivi luuleauhind (1988); • Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992). Viivi Luik on kirjanik, kellele ei meeldi oma eraelust intervjuudes rääkida, sest ta leiab, et isiklikke teemasid ei pea kõva häälega kuulutama. Oma lapsepõlvemaa Tänassilma kohta ütleb kirjanik ja luuletaja, et nüüdseks on see paik kadunud maailm. Luik on öelnud kodukoha kohta järgmised sõnad: „Praegune pilt näeb välja nagu näidiseksponaat okupatsioonide muuseumist. Ainult troostitud lepavõsad, taludes elavad enamasti kolhoosiajal tekkinud võõrad inimesed, nendest paljud joodikud .“ Tuntud romaan „Seitsmes rahukevad“ tuginebki tema lapsepõlvele sõjajärgsel Viljandimaal. Oma peres oli ta ainuke laps ja sealjuures ka väga hoitud. Lapsena ei huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966
Tunnustust vajab raamatu illustreerinud Piret Selberg. Kunstitöö toetab vägagi kirjaniku humoorikat ja nõtket kujutlemislaadi (M. Müürsepp ... 1995: 52). 1992 a. ilmus A. Pervikult omapärane tüdrukute raamat „Kallis härra Q“, mis koosneb koolitüdruku kirjades müstifitseeritud härra Q-le (tegelikult on mõeldud kuud). (R. Krusten ... 1995: 112). Jutustus käsitleb keerukaid pereprobleeme, laste võõrandumist vanemaist, ebastabiilsete peresuhete taustal, samuti vanurite troostitud saatust. Stiilis on ühendatud tütarlapselik lürism ja ilu igatsus muinasjutulis- mütoloogilise ja moodsa laste slängi ja asjaliku argitasandikuga. (O. Kruus... 1995 ja 2000 :405). Ühtlasi osutab kirjanik, et mõistev inimlikus suudaks lapse kannatusi leevendada. (R. Krusten ...1995: 213). Teos on parimaid noorsoo raamatuid ning 1993 sai „Kallis härra Q“ KL. - i aasta preemia (O. Kruus... 1995 ja 2000: 405). 6
Äkiline pööre 1940ndate paiku õppis ära Nõukogude kirjaniku rolli. Hiljem töötles tekste sobivamaks, sest oli Nõukogude kirjanik. Jüri Parijõgi 1920ndatel saabus kirjandusse ,,Tsemendivabrik" (1926). Koomika on täiskasvanute maailma ja lastemaailma kohtumine. Parijõgi kirjutas elust enesest. Realism tuli sedalaadi kirjandusse. Oskar Lutsu 1930ndate argielu kujutav teos ,,Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesust esitatud troostitud külluses, naturalismiga seltsinud koomika. Leida Kibuvits - Debüütromaan ,,Soomustüdruk" (1932) tuntuim romaan. Üsna loetud oli ka ,,Paradiisi pärisperenaine" (1934). Naistegelased, traditsioonilisemalt realistlik kujutamisviis. Sujuvam üleminek uutesse aegadesse või uutmoodi oludesse. Kibuvitsast sai Nõukogude Eesti üks autoritest, kes püüab kohaneda Nõukogude Eesti uue situatsiooniga. * Modernne psühholoogiline proosa (Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt)
26.02.14 Jumalaid seostati taevakehadega. Sai alguse astroloogia. Enlil jumalate kuningas seondus jupiteriga, Ištar(inanna) Veenusega. Allilm- Mesopotaamlastel puudus konkreetne ette kujutus allilmast , ei pööratud eriti tähelepanu , eriti ei loodetud midagi sealt. Kõik hea ja halb tuleb inimestele kätte siinpoolsuses. See omakorda tähendas seda et teispoolsusets polndu oodata karistust ega ka midagi head. Suhteliselt sarnane kreeka omale, sünge sfäär, surnud on troostitud, keegi ei taha sinna mina ,jõgi mida tuleb paadiga ületada, kõik ei pea ületama seda jõge(inanna läbi 7 taevavärva)esemed võivad kukkuda läbi maa maa-alla. Puku ja meku kukkusid allilma, need on pall ja kepp.Seletamatu määratus et inimesed on kaetud tiibadega.Lisaks sellele on juttu ka sellest et allilmas on mingi kohtumõistmine,mis läheb vastuollu sellest endisest juhtus, Ei tea mis seal juhtub ,mis saab neist kes on õigeksmõistetud ja kes pole
annaabi.ee 
