Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem hirmujudinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool korsaar Flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes need mehed tegelikult on. Jõugus on vaieldamatu sõnaõigus laeva kokal John Silveril, hüüdnimega Pikk John. Vähemalt tema isikus oleks Jim kahelda võinud, sest koka õlal trooniva papagoi nimi on Kapten Flint. Pealegi on Silveril ainult üks jalg... Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi ja lüüasaamisi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi. "Aarete saar" oli Stevensoni esimene lõpuni kirjutatud romaan. Ta pelgas pikka kirjanduslikku vormi
purjetada! Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem külmavärinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool kapten Flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes nad tegelikult on. Jõugus on vaieldamatu sõnaõigus laeva kokal John Silveril, hüüdnimega Pikk John. Vähemalt tema isikus oleks Jim kahelda võinud, sest koka õlal trooniva papagoi nimi on Kapten Flint ja peale selle on Silveril ainult üks jalg... Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi. - Jim Hawkins oli julge noormees, aga ka tema lõi vahel araks. Ta oli abivalmis, tugev ja tark poiss. Ta kavalus oli tema suur pluss
erilist seisust rõhutatud lihtsamalt- triumfikaare alla rõhttalale (trabesèle) paigutati suur krutsifiks, nn. triumfikrutsifiks. Oluline on kirikus ka läänesein, mida katedraalis ehtis ideaalne vorm- roosiaken, vaikimise ja eraldatuse sümbol. Roosiaknasse paistis õhtumissa- vespri- ajal õhtupäike. Kirikuhoone külgseinte ikonograafiline sisu kajastas tavaliselt ida ja lääneseina- Kristuse ja jumal-Isa sõnumi vahendajaid apostleid ja prohveteid. Lääneseinal võis näha stseeni trooniva Kristusega peainglite keskel või viimse kohtupäeva stseeni. Eelkõige oli ilmaliku- profaanarhitektuuri areng seotud üha kiiremini kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot iseloomustavad arvud: saksamaal XI saj eksisteerinud 200 linna asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000. Suuremates Euroopa linnades- Gentis, Antverpenis, Brüsselis- elas tol ajal 50 000- 100 000 elanikku. Nagu enne linnust, ümbritses nüüd ka linna linnamüür, et olla vaenlase eest paremini kaitstud
kaunistatud, kivist, luust, metallist jne. metallpiseri jaoks kahepoolsed tangid. Londoni suurt pitsatit kasutati 1219-1957. Tendents oli suurenemisele. vorm - ümar või hulknurkne, teravovaalne alates 12. saj, pühakupildiga, vaimulike ja naiste omad, kilbikujuline - 13.-14. sajandil, kui järjest enam võetakse pitseripildina kasutusele vapp. Tüübid Suur pitsat - kõige tähtsamad dokumendid, sageli trooniva valitseja pildiga. Väike pitsat - väiksemate asjade puhul, omad alaliigid. Sekreet - esialgu kontrolliv ja salastav või kontrapitsat, 14. sajandist läks tasakesi käibesse kui väike pitsat, ühtlasi endiselt kontrapitsat. Üksi ei olnud avalike asjade puhul piisav. contrasigilla - kontrapitsat, esialgu müntpitsatid, ühesuurused, kahepoolne, kumbagi poolt hoiti eraldi. Kontrapitsatil võib esimese poole kiri edasi minna vms, üksi ei kehti.
kohapeal Renault' mudeli järgi toodetav Dacia. Nimetus Dacia tuleb praeguse Rumeenia aladel asunud ja 2. - 3. sajandil p.Kr Rooma riigi koosseisu kuulunud Daakia provintsist. Eriti viimasel ajal apelleerivad rumeenlased oma otsesele põlvnemisele roomlastega segunenud daaklastest, kui küsimuse all on, KES ON TRANSILVAANIAS PÕLISEM RAHVAS, KAS UNGARLASED VÕI RUMEENLASED. Ja see küsimus on tuntavalt terav. Transilvaa-nia pealinna Kolozsvári (rumeenia keeles Cluj Napoca) keskväljakul trooniva, juba eelpool mainitud Mátyáse ratsamonumendi ees teostatakse pikemat aega Rooma-aegsete varemete väljakaevamisi. Rumeenlasest linnapea Funar on teinud katseid monumenti kui ungarlaste võimu sümbolit maha võtta ning alavääristada. Ungarlased, keda Transilvaanias on 2 miljonit, pole ainus etniline vähemus. Alates 12. sajandist asustati sõdadest ja epideemiatest laastatud Transilvaania aladele sakse, kes said