põhimõtetele kindlaks, kannab revolutsioonilisi ideid. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga. Georg von Bock Timo noorem vend, alampolkovnik. Püüab ka oma venda leida ja päästa. Karl Timo teine vend, kes Eevasse armub ja teda endale võita püüab Katharina von Bock( Eeva Mättik) lihtne talutüdruk, Timotheus von Bocki naine. Elsy Timo õde, Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli naine. Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu.
kuni isa surmani midagi oma kihlatu heaks midagi teha ja nõnda sõlmiti abielu alles aastal 1509. aastal, kui Henry oli isa surma järel troonile tõusnud. Nõnda krooniti Henry ja Katariina üheagselt kuningaks ja kuningannaks. Henry sai väga hea hariduse, õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja paljudes teistes valdkondades. Ta oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt. Juba lapsepõlves huvitus ta usuasjadest ja teda õpetasid mitmed tuntud isikud. Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma monarhina, kelle õnne tumestasid naise pidevad nürisünnitused ja poeglaste kiire suremine. Alles aastal 1516 sündis tütar Mary, kes jäi elama ning nimetati 1525. aastal walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo esimeseks naissoost troonipärijaks. Tal oli ka ebaseaduslikult sündinud poeg Henry Fritzroyd, ta sai Richmondi ja Somerseti hertsogiks. Henry proovis endale võita ka Prantsusmaa trooni, selleks alustas ta 1513.aastal sõda kuningas Louis XII vastu.
sõjaväedrillile ning tsensuurile rajatud ajastu, mis sünnitab ohtralt vandenõusid. Aleksander, mõistnud, et Paul püüab hävita kõik, mille Katariina on loonud, nõustub ta vandenõuga, mille tulemusena Paul I tapetakse ning Aleksander kuulutatakse keisriks. Pauli ametliku surma põhjusena tuuakse välja ajurabandus. Teoses käseb Aleksander T. Von Bockil omale täieliku ja otsekohese truuduse lubada, mida järgides Timotheus vangipõlve saadetaksegi. Nikolai I Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm 1826. aastal. Uueks keisriks sai Nikolai I. Erinevalt Aleksandrist ei olnud Nikolai valgustatud monarh, teda on eelkõige kasvatatud sõjaväelaseks, ta valitses riiki range käega ja seetõttu sai tema prioriteediks oma võimu kindlustamine. 1826. aastal kehtestati Vene impeeriumis uus tsensuur. Samal aastal asutati poliitilise juurdlusosakonnana Tema Keiserliku Kõrguse Isikliku Kantselei kolmas osakond (Kotsinev 2006: 221)
Henry VIII ei saanud kihlatu heaks midagi teha. Abielu sõlmiti alles 1509.aastal, mil Henry VIII sai oma isa surma järel troonile. See toimus veel enne seda, kui Henry ametlikult kuningaks krooniti. Henry põhjendas abiellumisega kiirustamist sellega, et isa oli tal seda surivoodil teha käskinud, kuid see pole päris kindel. Kroonimine toimus 24.juunil 1509, mil tulevane kuningas oli vaid 17-aastane. 4. Esimesed valitsusaastad Esimestel trooniloleku aastatel paistis Henry silma võimeka ja lahke monarhina, kelle õnne tumestasid aga naise pidevad nurisünnitused ja sündinud poeglaste kiire suremine 1511., 1513. ja 1514. aastal. Alles 1516.aastal sündis tütar Mary, kes jäi elama ning nimetati 1525. aastal Walesi printsessiks ehk Inglismaa ajaloo esimeseks naissoost troonipärijaks. Samas kohtles Henry äärmiselt hästi ka oma 1519. aastal sündinud ebaseaduslikku poega Henry
Ta lasi end kroonida Lõuna-Egip- tuses Hermonthises päikesejumala Ra-Harahte templis (Jacq 2000: 46), ta abi- ellus oma ema (kuninganna Tii) venna, minister Eje tütre (st onutütre) Nofre- tetega (Jacq 2000: 120121; vt ka David 2005: 206) keda Tell el-Amarna vare- metest leitud büstide põhjal võib pidada üheks ilusaimaks naiseks ajaloos; olgu mainitud, et Nofretete nimi tähendas `Kaunitar on tagasi tulnud' (Stadnikov 1998a: 320). Seega esimesed 4 või 5 aastat trooniloleku umbes 17 aastast oli Amenhotep IV valitsusaeg täiesti tavapärane. Revolutsioonilised sammud jää- vad järgmisse aastakümnesse. Kuigi algul laskis vaarao kujutada end tavakohaselt koos peajumala Amo- niga, hakkas ta üha enam eelistama päikeseketast Atonit. Seda päikesejuma- la Ra ilmumisvormi olid austanud juba tema eelkäijad Thutmosis IV ja Amen- hotep III. Amenhotep IV ehitas Teebas Karnakki Atoni templi ja andis Atoni kultusele uue sisu
Amenhotep IV abiellus oma ema (kuninganna Tii) venna, minister Eje tütre (st onutütre) Nofretetega, keda Tell el-Amarna varemetest leitud büstide põhjal võib pidada üheks ilusaimaks naiseks ajaloos; olgu mainitud, et Nofretete nimi tähendas ,,Kaunitar on tagasi tulnud". [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Esimesed 4 või 5 aastat trooniloleku umbes 17 aastast oli Amenhotep IV valitsusaeg täiesti tavapärane. Revolutsioonilised sammud jäävad järgmisesse aastakümnesse. Esmase sammuna eemaldas Amenhotep IV Teebast Amoni templi ülempreestri, saates ta ekspeditsioonijuhina idapoolsesse kõrbesse, sest uue religioosse liikumise peavaenlaseks oli kindlasti vana peajumala Amoni preesterkond. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar
annaabi.ee 
