maade rahvad, loomadest must-toonekurg, panda, jääkaru). Populatsiooni, mille sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra) 7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest. 8. Ökosüsteemi troofilistest tasemetest võib koostada ökoloogilise püramiidi. Iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia on eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5000 kg tootjad (rohelised taimed) -> 500 kg I astme tarbijaid (rohutirtsud) -> 50 kg II astme tarbijaid (hiired) -> 5 kg III kolmanda astme tarbijaid (maod) 9. Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist (ja selles sisalduvast energiast). See on ökoloogilise püramiidi reegel
energiatarve toidu töötlemiseks organismis. Aegade jooksul on need tarbed püsinud üsna stabiilselt. · 34.Väline energiatarve on energiavajadus tootmisele, põllumajandusele ja muudele tegevusvaldkondadele. See tarve on ajajooksul üha suurenenud. · 35. [1 p.] Millisel troofilisel tasemel asub inimene? · 36. [1 p.] Teades, et mingi populatsioon (suguharu, kogukond, ühiskond) tarbib palju liha, millise üldistuse võite teha lähtudes troofilistest tasemetest? · 35. Pea kõikidel, väljaarvatud esimene,sest toitub nii produtsentidest, herbivooridest kui ka karnivooridest. Inimest nimetatakse ka tippkarnivooriks. Kuid ta ei suuda otse fikseerida päikeseenergiat, ei ole võimeline fotosünteesiks. · 36. Saame üldistatult järeldada, et see populatsioon asub troofiliste tasemete tipus ehk on tippkarnivoorid. · 37. [1 p.] Mis on (defineeri) bioloogiline produktiivsus? · 38. [1 p.] Mis on bioloogiline produktsioon?
hierarhilisi tasemeid looduses, mille vahel toitained ja seega ka energia keskkonnas liiguvad. Troofiliste tasemete liigendus on seotud arusaamadega loodusest kui energeetilisest süsteemist. Igal troofilisel tasemel kasutatakse osa energiast ära organismide elutegevuseks, ülejäänud energia liigub ökoloogiliste suhete kaudu järgmisele tasemele. Energia liikumist silmas pidades võib troofilistest tasanditest moodustuvat süsteemi kirjeldada kui toitumisahelat või toitumispüramiidi (Briti ökoloogi Charles Eltoni mõisted). Autotroofe ja herbivoore mahub ühele tasandile rohkem kui karnivoore. Süsteemsete lähenemiste ja küberneetika mõju ökoloogiale, nt süsteemiteooria (General Systems Theory). Ludwig von Bertalanffy (1901-1972). Püüd lähendada füüsikat (mis
Hädaga tuuakse inimene sisse (inimest ei tohi toppida toiduahelasse). Erandid: laguahel- kõdunev leht- vihmauss- hooghännaline- mullalest- bakterid (iga järgnev lüli kasutab eelneva väljaheiteid). Nugiahel: männiokkad- männivaksiku vastne- käguvaablane- kiresvaablane- eosloomad- bakterid. (iga järgmine lüli parasiteerib eelneval). Kiskahel kujuneb siis kui vähemalt kolm viimast lüli on loomtoidulised. .... konn- rästik/nastik- madukotkas. Troofilistest suhetest lähtub ka ökoloogiline püramiid ja ka selle reegel- igas järgnevas troofilises tasandis talletatakse 10% eelmise tasandi energiast, ülejäänud hajub. Ökoloogilisest reeglist tulenevalt: 1. Toiduahelad ei saa olla väga mitme lülide arvuga, 2. Iga eelneva lüli biomass peab oluliselt ületama järgmise lüli biomassi. II aineringed- elementide pooleldi suletud isloomuga ringlus abiootilise ja biootilise keskkonna vahel. Aineringeid saab jagada kahte gruppi: A
annaabi.ee 
