· Kemoteraapia (ravi keemiliste ainetega) · Elektrokoagulatsioon (elektriga lagundamine) · Silmuskonsiatsioon · Süsinikdioksiidlaser (koevedelik aurustub) · Kirurgiline eemaldamine (lõikus skalpelliga) 6.SOOLATÜÜKAD Tüükad on healoomulised kasvajalised nii nahal kui limaskestadel, mis on põhjustatud inimese papilloomiviiruse(HPV) poolt. Enamasti on nad ebatasase pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe tromboseerunud väikesi veresooni. Viiruse kandub edasi otsese või kaudse kontakti teel. Tüükaid võib edasi kanda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad pärasoole ja suguelundite piirkonna tüükad kanduvad reeglina edasi seksuaalsel teel. Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused ja haudumus. Viirusele vastuvõtlikumad on nõrgenenud immuunsüsteemiga isikud (HIV-positiivsed, hormoonravil patsiendid jt) (Dejeva, E., Kuum, E
voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4- 25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid:
arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste veresoonte (nt arterite ja veenide) vahel. Enamikul juhtudel pääseb veri mööda neid kõrvalteid tromboseerunud veresoone varustusalalae ning tromb ei põhjusta kärbumist. Alaosad: arter, arterioolid, kapillaarid, veenulid, veen Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid:
III Kuivad nahatükid, valge-kollane-must, valutu Esineb epidermise ja dermise täielik hävimine. Kahjustus võib ulatuda nahaalusesse rasvkoesse ja fastsiani. Siia kuuluvad ka lihaste, kõõluse ja luude söestumine, mida eriti sageli esineb kõrgepingeõnnetuste juures. Söestumist tähistati varem IV astmega. Iseloomulikud on surnud kuivad nahatükid valgega piiristatud kollasel vahataolisel või mustal söestunud pinnal. Veresooned on ummistunud (koaguleerunud, tromboseerunud). Nahakoorik tundub paks, pingul ja kõva. Kuumuse mõjul tõmbub kude kokku. Eriti ringikujuliste põletuste korral tuleb arvestada 574 kinnisoonimiste, verevarustuse peatumise ja jäseme kaotusega (amputatsioon). Rinnakorvi ümber levinud põletuste korral võib hingamine muutuda võimatuks. Siin on vaja kohe kirurgiliselt sekkuda (fastsia lõhestus, armi lõhestus). Paranemine toimub ulatuslike armide ja kontraktuuride moodustumisega. Surnud nahaosade
annaabi.ee 
