Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda Euroopa esiajaloos on sellel kultuuril ka linnalisi jooni. Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3
hauakambreid u 4000 Mesopotaamias võetakse kasutusele ader u 4000 Purje kasutuselevõtt Egiptuses u 4000 Bulgaarias ja Jugoslaavias Algab Sahara kõrbestumine rajatakse vasekaevandused. Tripolje põlluharijate külad Lõuna-Ukrainas u 3500 Esimeste linnriikide tekkimine Meso-. u 3200 Esimene hieroglüüfkiri Egiptuses u 3200 Kiviringid ja -sambad Potaamias. Uruk võis olla esimene linn maailmas.
Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a. Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur. Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on kõrgtsivilisatsionide kujunemise algusaeg. Pronkskirvestega on puuderaiumis kiirus 3-5x kiirem. Tänu pronkskirvestele arenes laevaehitus. Pronksesemete näol tekkis ekvivalent kauplemiseks.
Vasekiviaeg on üleminek kiviajalt pronksiajale, lähisidas 6-4k eKr. Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil ja mujal Lõuna-Euroopas (5-3k eKr.) Vask ei olnud eriti vastupidav - mõõgad läksid kähku kõveraks. Loodusest leiti ehedal kujul vasetükke ja neist valmistati toksimise teel vaskasju, hiljem hakati vaske ka sulatama. Vase sulatamiseks on vaja 1050-1380 kraadi. Seda ei ole primitiivses kultuuris eriti lihtne saada. Meile lähim vasekultuur on Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldova). Üksikud kammkeraamikud on ka karjalas vaskesemeid teinud. Vask tuli Euroopasse üle Balkani. Sellepärast kujunesid vasekultuurid lõuna pool. Vase valmistamise oskusi on Euroopasse tulnud ka üle Kaukaasia, sealt jõudis Uraalide piirkonda, kust liikus see ka edasi lääne poole. Kaks põhilist suunda ja mõju on: Balkanilt ja Kaukaasiast. Pronksi kasutuselevõtt tõi kaasa murrangulised muutused, sest pronks on kahe metalli sulam. 90%
Vaseaeg või eneoliitikum (vase kiviaeg e halkoliitikum) on mitmel pool välja võimalik tuua. Seda peroodi on mõningates piirkondades: koos üksikute vaskesemetega kaasnevad muutused majanduses ja ühiskonnas, see pole otseselt seotud vase kasutuselevõtuga. Vask otseselt muutusi ei põhjustanud, sest oli üpris pehme metall ja läks ruttu nüriks. Et vaske sulatada on vaja kõrget temperatuuri 1050 – 1380 kraadi. Eristatkse põhiliselt Lähis-Idas, Balkanil ja Lõuna – Euroopas ja Tripolje kultuur (ukraina ja moldaavia). Vasest on esemeid teinud ka karjala. Vask tuli euroopasse üle Balkani ja lõuna-euroopas vasekiviaja kultuurid levisid, põhja jõudsid aeglaselt. Vase oskusi tuli ka Kaukaasiast ja sealt jõudis vasesulatamise oskus Uuralitese ja sealt jõudis samuti euroopasse. Pronksi kasutuselvõtt tõi kaasa suured muutused. Pronks on kahe metalli sulam, looduses ei leidu. Kaks peamist koostisosad on vask (90%) ja tina (10%)
annaabi.ee 
