erinevaid koode, et tagada oma DNA säilimine selle eripära kaudu. Niisiis, tuleb veel kord rõhutada, et geneetiline kood on väga püsiv. Geneetilise koodi põhialus Nagu iga teine nukleiinhapegi koosneb mRNA nukleotiididest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. RNAs sisalduvad nukleotiidid on: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). DNA ahelas vastab uratsiilile tümiin (T). Nukleotiidide kolmikuid e. triplette mRNAs nimetatakse koodoniteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid on ainult 20, siis on paljud koodonid "sünonüümsed", st. ühele aminohappele võib vastata mitu erinevat koodonit. Milliseid koodoneid genoomis eelistatakse, sõltub aga konkreetsest organismist endast
kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesil võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis. Koodon - kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi, mRNA molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon). 33. Mis on translatsioonil kasutatav lugemisraam? Raam, kust RNA ahela lämmastikaluste triplette loetakse. Raaminihkel on tõsised tagajärjed, sest kõik koodonid loetakse nii, et sünteesitakse täiesti vale aminohappelise järjestusega valk. 34. Mis on geen? DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd 35. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Ribosoomid - neid leidub karedal ER-l, tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Ribosoom
*degenereerunud-ühte aminohapet võib kodeerida kuni 6 erinevat koodonit *kattumatu-ühe koodoni nukleotiid ei saa kuuluda teise koodoni koosseisu *loetav vaid ühes suunas alates initsiaatorkoodonist, lõpetades terminaatorkoodoniga. Kui initsiaatorkoodoniga. Kui initsiaatotkoodon asub mRNA keskel, kodeerib ta vastavat aminohapet *pidev-ilma "kirjavahemärkideta" , koodonid lineaarselt üksteise kõrval *kergesti "haavatav"-ühte nukleotiidi väljalangemine või lisandumine ahelasse muudab triplette kogu selle järgneva ahela osas. Tekib nn. raamimine. Üks geen- üks ensüüm üks geen üks polüpeptiidahel(300-400 a.h jääki) Valgu süntees (e. translatsioon)- Ribosoomide kaasabil toimuv valkude süntees RNA-lt. Valkude biosünteesil tõlgitaxe geneetiline info keemiliste reaktsioonide keelde. Fermendid (ensüümid) otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. DNA põhifn. on
*degenereerunud-ühte aminohapet võib kodeerida kuni 6 erinevat koodonit *kattumatu-ühe koodoni nukleotiid ei saa kuuluda teise koodoni koosseisu *loetav vaid ühes suunas alates initsiaatorkoodonist, lõpetades terminaatorkoodoniga. Kui initsiaatorkoodoniga. Kui initsiaatotkoodon asub mRNA keskel, kodeerib ta vastavat aminohapet *pidev-ilma "kirjavahemärkideta" , koodonid lineaarselt üksteise kõrval *kergesti "haavatav"-ühte nukleotiidi väljalangemine või lisandumine ahelasse muudab triplette kogu selle järgneva ahela osas. Tekib nn. raamimine. Üks geen- üks ensüüm üks geen üks polüpeptiidahel(300-400 a.h jääki) Valgu süntees (e. translatsioon)- Ribosoomide kaasabil toimuv valkude süntees RNA-lt. Valkude biosünteesil tõlgitaxe geneetiline info keemiliste reaktsioonide keelde. Fermendid (ensüümid) otsustavad lõppkokkuvõttes selle, millised tunnused organismil kujunevad. DNA põhifn
kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A -- U ja C -- G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s. Nagu iga teine nukleiinhapegi koosneb mRNA nukleotiididest, mida tihti kutsutakse ka alusteks. RNAs sisalduvad nukleotiidid on: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). DNA ahelas vastab uratsiilile tümiin (T). Nukleotiidide kolmikuid e. triplette mRNAs nimetatakse koodoniteks, mis moodustavad geneetilise koodi põhialuse. Igale koodonile mRNAs vastab mingi konkreetne aminohape proteiiniahelas või juhis valgusünteesi alustamiseks või lõpetamiseks. Ühtekokku on olemas 43 = 64 erinevat koodonit. Kuna kodeeritavaid aminohappeid on ainult 20, siis on paljud koodonid "sünonüümsed", st. ühele aminohappele võib vastata mitu erinevat koodonit. Milliseid koodoneid genoomis eelistatakse, sõltub aga konkreetsest organismist endast
toimub ka alati + otsa ja tubuliinid tulevad ära otsast. Treadmill ku tubuliini kontsentratsioon on kõrgem kui Cc + otsas, aga madalam kui Cc otsas, saavad mikrotuubulid kohapeal ,,liikuda" lisades alaühikuid ühte otsa ja dissotsieerides neid teisest otsast. 24. Joonista mikrotorukese struktuur ja tähista valgulised alaühikud. Läbimõõt 25nm, koosneb tubuliinist. Tubuliinide sõlm on MTOC- microtubul organizing center. Moodustab ja -dimeere; duplette, triplette. 25. Loetle keemilisi ühendeid, mis inhibeerivad mikrotorukeste struktuurset dünaamilisust. Too välja ka nende ühendite toimekoht. Mikrotuubulite dünaamikat saab muuta ravimitega. Näiteks taksaanide (C47H51NO14, C43H53NO14) ravimite klass, mida kasutatakse vähi ravimiseks, blokeerib dünaamilist aktiivsust stabiliseerides GDP seondunud tubuliini mikrotuubulis. Seetõttu isegi kui GTP hüdrolüüs jõuab lõppu, ei toimu depolümerisatsiooni ja mikrotuubul ei tõmbu tagasi