o Unehäired o Käitumishäired o Ärevus o Depressioon Kulg – progresseeruv Psühhiaatrilised sümptomid süvenevad o Ärevus koos depressiooniga o Fikseerunud ideed o Risk enesetapuks Kognitiivsed häired o Dementsus o Aeglus o Mäluhäired o Häiritud planeerimine Autosoom-dominantne haigus Kromosoom 4p16.3; HTT geen Sisaldab CAG trinukleotiidide kordusi Kodeerib huntingtiini Ebastabiilne Korduste arv võib suureneda transmissioonil NB! Eriti isapoolne transmissiooon Korduste arv < 26 normis 27-35 vahepealne Meeste (mitte kunagi naiste) järeltulijatel risk korduste arvu suurenemisele 36-200 (enamasti 40-45 kordust) Kliiniline pilt Käitumismuutused Kognitiivsed häired Pärilik anamnees Varajased muutused:
varajased muutused (rahutus, isikliku hügieeni probleemid, unehäired, käitumishäired, ärevus, depressioon). Kulg progresseeruv. Psühhiaatrilised sümptomid süvenevad ärevus koos depressiooniga, fikseerunud ideed, risk enesetapuks. Kognitiivsed häired dementsus, aeglus, mäluhäired, häiritud planeerimine. Autosoom-dominantne haigus: miks? Vastust pole. Kromosoom 4p16.3; HTT geen sisaldab CAG trinukleotiidide kordusi, kodeerin huntingtiini, ebastabiilne (korduste arv võib suureneda transmissioonil NB! Eriti isapoolne!), korduste arv (<26 normis, 27-35 vahepealne meeste, mitte kunagi naiste, järeltulijatel risk korduste arvu suurenemisele, 36- 200 enamasti 40-45 kordust). Kliiniline pilt käitumismuutused, kognitiivsed häired, pärilik anamnees, varajased muutused (rahutus, isikliku hügieeni probleemid, unehäired, käitumishäired, ärevus,
«tahed» ei kuulu eelnenud ega jargnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub uhes suunas. Cricki ja kaastooliste katsed ei naidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei 1961.a. Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964.a, kui Nirenberg ja Leder leidsid meetodi kindla nukleotiidijarjestusega trinukleotiidide sunteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid maarab uhe aminohappe koha, onnestus luhikese ajaga, 1965. a lopuks, selgitada kogu geneetilise koodi «sonastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. aastal Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu molekulaargeneetikas. Geneetilise koodi pohiomadused: 1. Tripletsus. Iga aminohappe koht polupeptiidahelas maaratakse koodoniga, mis koosneb
koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Cricki ja kaastööliste katsed ei näidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei (1961). Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964. a. Nirenberg ja Leder leidsid 1964. a meetodi kindla nukleotiidijärjestusega trinukleotiidide sünteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid määrab ühe aminohappe koha, õnnestus lühikese ajaga (1965. a lõpuks) selgitada kogu geneetilise koodi «sõnastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. a Nobeli preemia. Nende teadlaste tööd tuleb lugeda üheks kesksemaks kogu molekulaargeneetikas. 10 Geneetilise koodi põhiomadused: 1) Tripletsus
Nad lisasid translatsioonireaktsiooni kolme nukleotiidi pikkusi kindla nukleotiidse järjestusega mini-mRNA-sid ja uurisid, millised aminoatsüül-tRNA molekulid milliste mini-mRNA-de puhul ribosoomidega seonduvad. Näiteks trinukleotiidid 5´-UUU-3´ ja 5´-UUC-3´ stimuleerisid mõlemad fenüülalanüül-tRNA Phe seondumist ribosoomidele, mis viitas sellele, et UUU ja UUC on fenüülalaniini koodonid. Sel viisil oli võimalik läbi testida kõik 64 võimalikku trinukleotiidide kombinatsiooni ja vaadelda, milliste aminoatsüül-tRNA molekulide seondumist ribosoomidele nad stimuleerivad. Kõik aminohapped v.a. metioniin ja trüptofaan on määratud enam kui ühe koodoni poolt. Leutsiinil, seriinil ja arginiinil on kuus erinevat koodonit, teistel vähem. Geneetiline kood võib olla kõdunud kas täielikult või osaliselt. Osalise kõdumise korral võib nukleotiidi asendus koodoni kolmandas positsioonis (puriin
Nad lisasid translatsioonireaktsiooni kolme nukleotiidi pikkusi kindla nukleotiidse järjestusega mini-mRNA-sid ja uurisid, millised aminoatsüül-tRNA molekulid milliste mini-mRNA-de puhul ribosoomidega seonduvad. Näiteks trinukleotiidid 5´-UUU-3´ ja 5´-UUC-3´ stimuleerisid mõlemad fenüülalanüül-tRNA Phe seondumist ribosoomidele, mis viitas sellele, et UUU ja UUC on fenüülalaniini koodonid. Sel viisil oli võimalik läbi testida kõik 64 võimalikku trinukleotiidide kombinatsiooni ja vaadelda, milliste aminoatsüül-tRNA molekulide seondumist ribosoomidele nad stimuleerivad. Kõik aminohapped v.a. metioniin ja trüptofaan on määratud enam kui ühe koodoni poolt. Leutsiinil, seriinil ja arginiinil on kuus erinevat koodonit, teistel vähem. Geneetiline kood võib olla kõdunud kas täielikult või osaliselt. Osalise kõdumise korral võib nukleotiidi asendus koodoni kolmandas positsioonis (puriin