Fransiscus’t on kunstniku viimane teadaolev töö. Originaalis asus see töö Cavalcanti kabelis, Santa Croce kiriku kooriruumi kõrval. Fresko eemaldati seinalt 1566. aastal, kui kiriku kooriruum lammutati Vasari poolt juhitud moderniseerimisprojekti käigus. 1454. aastal kutsuti Domenico koos Angelico ja Lippiga Perugia’sse. Taheti teada tema arvamust Bonfigli maalitud freskode kohta mis asusid Prioride kabelis(Chapel of the Priors). Domenico’t on mainitud ka Santa Trinita kiriku raamatupidamise väljamaksete registrs, kus on kirjas, et talle on tasutud konsultatsiooni eest Trinity altarimaali osas, mis on maalitud Pesellino ja Filippo Lippi poolt 1457. aastal. Kui 1457. aastal oli Domenico ikka veel sedavõrd tunnustatud, et kutsuti juhendama ja nõuandma selliste oluliste tööde juurde, võib oletada, et ta oli aktiivne kuni oma surmani, kuigi sellest perioodist pole säilinud ühtki tema tööd. Madonna lapsega ja pühakud
Täiesti uudne oli tema ruumi ja kehade loomutruu kujutamine. Valitses perspektiiv, oskas jaotada valgust ja varju. Kuulsaim töö Brancacci kabeli kaunistamine Firenzes Santa Maria del Carmine kiriku juures. Tuntumad stseenid ,,Paradiisist väljaajamine", ,,Pearaha stseen". Kuulsamad tööd: ,,Püha kolmainsus", kus perspektiiv oli tugevalt tuntav ja kasutas tugevalt kolmnurk kompositsiooni. Freskod karmeliitide kloostri juures olevasse Brancacci kabelisse, freskod kujutasid stseene. Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka
ümbritseb arvukate nisside, pilastrite ja hermidega kaunistatud müür. G. della Porta kõrval on varabaroki teiseks suurmeistriks D. Fontana ( 1543-1607 ), kes andislisaks villadele rea klassitsistlike sugemetega barokseid tänavaansambleid; tema on ka Rooma tänavate läbimurrete autoreid, mille peamiseks ideeks oli palverändurite keskuste efektne omavaheline ühendamine. Nendest läbimurretest on tuntuim Strada Felice tänav, mis ühendab omavahel Santa -Trinita dei Monte kiriku ja varakristliku Santa Maria Maggiore basiilika. D.Fonata loob ka omalaadse ühenduse Piazza del Popolo ja Püha Peetri kiriku esise väljaku vahel ( väljak ise on küll sel ajal veel välja kujunemata ), paigutades mõlemasse paika Egiptusest pärit obeliskid kui visuaalsed orientiirid. Barokse linnaehituse üheks keskuseks kujunebki Piazza del Popolo ja sellest lähtuv kolme tänavakiire süsteem ( neist keskmine Via del Corso
illusioonide ja efektide loomine on barokiaja arhitektide üks lemmikvõtteid. BAROKK JA SELLE JÄRELLAINETUS ITAALIA LINNAVÄLJAKUTEL Hispaania astmed (Scala di Spagna), Rooma: Alessandro Specchi ja Francesco de Santis, 1721-1725. Maksimaalselt teatraalne asetus. Ruumi omadused: - 137 astet tekitavad ruumi, - Bernini (isa) paadikujuline purskkaev domineerib ruumis, astmete alumises osas, - vana lilleturg, - obelisk üleval kiriku ees (Santa Trinita de Monte, 1459), Liikumine on ruumi fookus: voolav, käänuline, rahutu. Veneetsia, renessanss- ja barokklinnade kohta loe veel: Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus (lk 72...80, 97...99), Tänavad läbi aegade. Tallinn: Valgus. VÄLJAKUD BAROKIAJASTUL - PARIISIS JA MUJAL Väljakud Pariisis: Place Dauphine, 1606 Place Royale (des Vosges), 1607-1612, Louis Metezeau Place Vendome, 1677-1702, Jules Mansart Place de la Concorde, 1755-1772, Jacques-Ange Gabriel
annaabi.ee 
