Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"trimmiga" - 4 õppematerjali

LAEVA UJUVUS
14
doc

LAEVA UJUVUS

skaalaks. Näiteks : 1cm = 100m3 või TPC: 1cm = 1,0 t/cm. Abstsiss peab alguses olema ka negatiivne osa, sest XF ja XB omavad ka negatiivseid väärtusi. Selline laevakere teoreetiliste andmete kasutamine on taandunud tänapäeval laeva ekspluatatsioonis tabelitele ­ GHS (General Hydrostatics) . Laeva projekteerimisel tänapäeval ­ CAD (computer-aided design) ­ antakse kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid, mis algavad laevale trimmiga t = 0 ja süviste reasamm on T = 0,05m. Järgnevad tabelid on erinevate trimmidega nii ahtrisse, kui ka vööri ­ see võimalus klassikalisel elementide kõveratel puudus. Teades laeva keskmist süvist on õige GHS tabeli õigelt realt loetud teoreetilised andmed tõesed. Lisaks on eeltoodutele on laeva dokumentatsioonis ja reeglina laeva roolikambris lastiskaala. IMO soovitab näidisskaalat, millel on alljärgnevad veerud: T; ; W; TPC; MTC; KM; FW; W FW; T.

Merendus → Laevandus
72 allalaadimist
18 Harjutustest
92
doc

18.Harjutustest

3. Sprinklersüsteemi varustamiseks veega 4. trümmide tuulutamiseks 56. Milline vaier on kõige painduvavam? 1. esimene 2. teine 3. kolmas 57. Mida nimetatakse laeva püstuvuseks? 1. mingi välisjõu mõjul kreeni kaldunud laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse välisjõu mõju lõppemisel 2. laeva võime püsida alati vertikaalasendis 3. laeva võime mitte kalduda kreeni laeva laadimisel 4. laeva võime sõita väikese püsiva trimmiga 58. Mis on laeva uppumatus? 1. laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees 21 59. Millistes ühikutes järgnevast loetelust mõõdetakse laeva lastimahutavust? 1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust

Merendus → Madruse koolitus
33 allalaadimist
Laeva elektriseadmed lisaküsimused
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

õla ja -momendiga) laev. Kaadumisnurk ­ angle of vanishing stability k­ kreeninurk, mille juures püstuvus kaob s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range of stability). KG ­ laeva raskuskeskme kõrgus kiilust. KN ­ tinglik taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse ristkõvera ordinaat. Kihiparandus ­ layer correction DISm ­ trimmiga laeva keskmise süvise järgi määratud veeväljasurve korrektuur, mis tuleneb miidli ja ujuvuskeskme F erinevatest asenditest piki laeva; positiivne, kui F-ile lähem laeva ots on "all"ja negatiivne, kui see on "ülal". Korrigeeritud (vedel) KG või GM ­ fluid KG or GM ­ laeva KG või GM peale vabapinnaparanduste tegemist. Kreenikatse ­ inclining test ­ laeva raskuskeskme kõrguse määramine kaalu põiksuunas ümberpaigutusest tekkiva kreeninurga järgi

Merendus → Laeva elektriseadmed
85 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

ka kontaktikoha koordinaatide määramiseks: M X 0 MV (17.35) Üldise rõhuvähendamine pinnasele on seotud laeva kaalu vähendamisega. Kuid last (ballast) peavad olema laevalt eemaldatud nii, et laev tõuseb paralleelselt oma asendiga madalikul või suurendatud trimmiga madalikul kinni oleva otsaga vastupidises suunas. Ballast on esimene, mida saab kergesti eemaldada. Kütust ja lasti saab anda üle vaid teisele ujuvvahendile. Praktikas on juhuseid, kus laev vabastab end tekil olevast metsalastist. Teatud tingimustel saab korraldada selle lasti ujuma jäämine laeva parda lähedusse ja tagasi laadimine peale madalikult vabanemist (Joon. 17.11.). Joon. 17.11.

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun